Piloodiametist unistajad panid end proovile

Merilyn Säde
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval kell kaks olid sisseastujad teste täitnud juba neli tundi, kuid ees ootas veel kaks tundi peamurdmist.
Esmaspäeval kell kaks olid sisseastujad teste täitnud juba neli tundi, kuid ees ootas veel kaks tundi peamurdmist. Foto: Kristjan Teedema

Esmaspäeva pärastlõunal istus Eesti Lennuakadeemia saalis 78 noort, kes sooritasid kutsesobivustesti. Nad pidid vastu pidama tervelt kuus tundi.

Kella kahe ajal päeval said lennuakadeemiasse kandideerijad pead puhata teist korda selle pika päeva jooksul. Kuuetunnises testimises tehti vaid kaks pausi, mõlemad kümme minutit pikad. Teise pausi ajal kõndisid noored saalist välja üsna reipalt, kuid veidi väsinud näoga.

Kutsesobivustesti olid tulnud sooritama lennuliiklusteeninduse ja õhusõiduki juhtimise erialale kandideerijad. Piloodiks õppida soovivad Tallinnast pärit Vincent Lambin ja Daniel Ehandi rääkisid, et test oli raske, kuid sooritatav.

«Nagu iga testi puhul, jäi siingi ajast puudu ja pead tuli ka ikka päris palju pingutada,» lausus Vincent Lambin.

Noormees põhjendas piloodiks saamise tahet suure huviga lennunduse vastu. «Ma olen juba lapsest saati lennunduse vastu huvi tundnud,» ütles Lambin.

Pikk päev ja tühi kõht

Noormeeste sõnul pikk päev neid väga väsitanud polnud, kuid nad kurtsid tühja kõhtu. «Pausid on nii lühikesed, et pole lihtsalt jõudnud midagi süüa,» ütles Lambin.

Kutsesobivustestiks valmistusid nad korralikult välja puhates. «Hommikul sõime šokolaadi ja jõime energiajooki ka, nagu eksamiks valmistudes ikka,» muigas Lambin.

Lennuakadeemiasse laekus sel aastal viiele erialale kokku 527 avaldust ning konkurss on võrreldes eelmise aastaga tihedam, sest ühele kohale on 7,5 katsetele lubatute avaldust.

Jätkuvalt on populaarseimad õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse eriala. Esimesele neist soovis sel aastal väga palju noori, ühele kohale tuli 16,4 avaldust.

Pingeline sisseastumine

Lennuliiklusteeninduse erialale kandideerijail tuleb läbida tihe kadalipp.

Kõigepealt tehakse valik riigieksamite tulemuste põhjal. Pärast seda tuleb väljavalitutel sooritada FEAS-testi (The First European Air Traffic Controller Selection Test) esimene osa.

Esmaspäeval täitsid noored lennundushuvilised kutsesobivustesti ning hiljem tuleb minna igaühel vestlusele ja lennujuhi kandidaatidel sooritada veel FEAS-testi teine osa. Kuid sellega kandideerimine veel ei lõpe, sest läbida tuleb ka tervisekontroll.  

Lennujuhtimise juhtivinstruktori Kristjan Kõrgesaare sõnul otsib lennuakadeemia kindlate vaimsete võimete kombinatsiooniga inimesi.

«Me ei otsi üliinimesi, vaid me otsime nende kandidaatide hulgast parimaid,» ütles ta.

Stressirohke töö

Kutsesobivustesti korraldaja Aavo Luuk märkis, et lennuliiklusteeninduse ja õhusõiduki juhtimise erialale kandideerijatel peavad olema head tunnetuslikud võimed. «Sealjuures ka väga hea tähelepanu ja loomulikult väga hea stressitaluvus,» lisas ta.

Luugi sõnul on lenduri ja lennujuhi elukutse valijatele garanteeritud stressirohke töö. «Õhust raskemate masinate lendamine ei juhtu iseenesest,» lausus ta.

Lennumasina õhuspüsimise tagamine on tema sõnutsi nii lendurile kui ka maa pealt tema liiklust koordineerivale lennujuhile pingeline ja ajaliselt piiratud.

Neile kahele erialale kandideerijatel tuleks Luugi sõnul esitada endale mõned olulised küsimused.

«Kas ma olen piisavalt tunnetuslikult võimekas, sihikindel ja emotsionaalselt stabiilne, et eriala suurtele nõudmistele vastata lakkamatult nii õppimise kui ka aastatepikkuse karjääri kestel?» tõi kutsesobivustesti korraldaja näite.

Kuid lisaks peaks kandidaat mõtlema sellele, kas ta on valmis jäägitult pühenduma erialale.

Avaldused lennuakadeemiasse

Sisseastumiskatsetele lubatud kandidaatide arv (välja on jäänud need, kelle avaldus lükati tagasi), sulgudes konkurss ühele kohale.

        2013    2012

• Lennuliiklusteenindus    87 (10,88)     82 (10,2)

• Lennunduse side- ja navigatsiooni-

süsteemide käitamine    61 (4,36)    56 (3,5)

• Lennundusettevõtte käitamine*    41 (6,83)    36 (4,5)

• Õhusõiduki ehitus ja hooldus*    60 (3,53)    66 (3,3)

• Õhusõiduki juhtimine    164 (16,4)    124 (10,3)

* Lisaks kaks riigieelarvevälist kohta 2012. aastal.

Allikas: Eesti lennuakadeemia

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles