Karlova seltsi ettepanekul ning linnavalitsuse heakskiidul muutus juuni lõpus peaaegu kogu linnaosa 30 kilomeetrit tunnis piirkiiruse alaks. See ala võib tulevikus veelgi laieneda.
Pea kogu Karlova sai 30 km/h alaks
5. juuli 2013, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna teede- ja liikluskorraldusteenistuse peaspetsialisti Toomas Henno sõnul sündis kiirusepiirang pika poleemika tulemusel. Ettepanek tuli Karlova seltsilt ning on käinud läbi ka liiklusnõukogust. «Selts oli mures, et see on suur elamurajoon ning kohalikud elanikud ja jalakäijad tundsid ennast tihti ohustatuna,» põhjendas Henno otsust.
Teenistuse parkimise peaspetsialist Martin Nelis lisas, et Karlova piirkonnas oli juba ennegi mitmeid lõike piirkiirusega 30 km/h. «Ja kuna seal on miljööväärtuslik piirkond, siis oligi seltsi ettepanek seda ala laiendada. Siis oleks liiklus sujuvam ja rahulikum,» märkis ta.
Selts tegi ettepaneku linnale aasta alguses ning tänavu veebruaris arutas teemat linna liiklusnõukogu. Nelise sõnul hõlmab muudatus ala, mis on laias laastus piiratud Võru, Teguri, Raua ja Kalevi tänavaga. «Paljud sealsed tänavad ei kannatagi kiiremini sõita ning kui pole ka kõnniteid, siis on selline piirang mõistlik,» lausus Nelis. Tema sõnul paigaldati tänavaotstele viiskümmend uut liiklusmärki.
Samas märkis Nelis, et statistika järgi on Karlova piirkonnas liiklusõnnetusi juhtunud väga vähe. «Plekimõlkimisi ikka on, aga inimkannatanutega õnnetusi pole väga olnud,» ütles ta.
Turvalisem keskkond
Karlova seltsi linnaruumi toimkonna liige Ilmar Part märkis, et Karlova on peaaegu täielikult elamurajoon. «See tähendab, et siin liiguvad inimesed palju jalgsi ringi ning kolmekümne kilomeetri ala annab palju turvalisema keskkonna,» põhjendas ta ettepanekut.
«Karlova on ju pea viimane Tartu linnaosa, mis pole saanud kolmekümne alaks,» lausus Part. Ta kinnitas, et selts suhtus muudatusse üksmeelselt. «Küsimus polegi õnnetustes, vaid turvalisuse tundes. Kas inimesed julgevad lapsi tänavale lasta või mitte. Siin on palju tänavaid, kus pole kõnniteid olemas, ning seal ei peagi ära ootama seda õnnetust. See on elukvaliteedi küsimus.»
Algul soovis selts, et ala oleks veelgi laiem ning algaks juba Turu tänava äärest, kuid sellega linn nõus ei olnud. «Esialgu võtsime ainult selle elamumaa, kus on eramud. Näiteks Aleksandri tänav on suur ja lai ning suurte kõnniteedega. Seal pole põhjust. Aga kus on kitsas, seal polegi vaja kihutada,» sõnas Nelis.
Tulevikus veelgi laiemaks
Lisaks Aleksandrile jäi ka Kalevi tänavale üksikuid lõike, kus võib sõita kiirusega viiskümmend kilomeetrit tunnis. «Linnaga jäi kokkulepe, et see on esimene etapp. Kui Idaringtee saab valmis, siis saame ala veelgi laiendada, et ei jääks erandeid,» kinnitas Part.
Eile keskpäeval Tartu Postimehega Karlovas lühikese ringsõidu teinud taksojuhile Peedu Pajurile tuli nädal aega kehtinud uus liikluskord üllatusena. «Sellest pole kusagil teatatud. Kogu Karlova? Täitsa absurd!!» märkis taksojuht ning oli uue korra suhtes kriitiline. «Ma saan aru, kui nelikümmend oleks, aga see ...»