Kliinikumi uute hoonete vundamendiauk sai valmis
18. juuni 2013, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli kliinikumi ehitustandrit täidab kuristik, mille sügavus on 9 meetrit ja pindala 4500 ruutmeetrit. Hiiglaslikust vundamendisüvisest on kalluritega välja veetud umbes 55 000 kantmeetrit pinnast.
Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik ütles, et kuna juurdeehitise kaks korrust rajatakse maa alla, siis hakkavad hoone seinad üle vundamendiaugu serva paistma alles novembris.
«Sarikapidu toimub umbes aasta pärast ning kolm uut korpust – J, K ja L – valmivad 2015. aasta sügisel,» lisas ta.
Sulundsein valmis
Suuremahuliste kaevetöödega samal ajal on N. Lunini tänava poolses küljes tulnud ehitajal seni tegelda ka sulundseina ehitusega, mis on olnud hädavajalik vundamendisüvendi tänavaäärse seina toestamiseks.
Kliinikumi tehnikateenistuse direktor Tõnu Kirsberg märkis, et ehituse kõige häirivam osa ongi seni olnud sulundseina maasse surumisest tekkinud vibratsioon, see on seganud nii haiglat kui ka lähipiirkonna elanikke.
Kivastik ja Kirsberg lisasid, et tehtud on hulk mõõtmisi. «Õnneks midagi dramaatilist need ei tuvastanud,» nentis Kirsberg. «Töödega kaasnenud vibratsiooni püüdis ehitaja võimalikult palju kahandada ja kontrollis hoolega, et see poleks kahjulik ei inimestele, meditsiinilistele seadmetele ega olemasolevatele hoonetele.»
Sulundseina vastas olev teine süvendisein jääb otse kliinikumi vana maja lähedusse ning selleks, et senine hoone ei variseks uue maja vundamendisüvendisse, on tulnud selle kõrvale maa sisse rajada puurvaisein, mis ulatub 13 meetri sügavusele.
Toomas Kivastik lisas, et muidugi olid nad kursis, et vundamendisüvendi pinnaseks on peamiselt liiv, aga et see on nõnda ilus ja puhas, oli siiski väike üllatus.
«Nii nagu ehitaja meile on öelnud, tekitas see liiv puurvaiaseina rajamise seisukohalt isegi mõningaid probleeme,» rääkis ta. «Iga vaia tarvis tuleb kõigepealt maasse auk puurida, siis täita see betooniga ning kohe seejärel sinna armatuur sisse suruda. Puurida oli lihtne, aga betoonivalamisega juhtus see, et kuiv liivane pinnas imes betoonist vee liiga kiiresti välja ning armatuuri sisestamine muutus väga raskeks. Ehitajatel kohanemist algul jätkus.»
Remont vanas majas
Toomas Kivastiku sõnul ulatub ehitus sel suvel aga õuest ka haiglasse sisse, puudutades kõige vanemat maja ehk A-korpust.
Seal asuvad kirurgiakliiniku mitmed osakonnad, lisaks nefroloogia- ja traumatoloogiaosakond.
Tegemist on vana maja ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamisega, mis tuleb ära teha sel suvel, kuna need tööd on seotud uue hoone valmimisega ja sellega, et tulevikus liidetakse vana hoone uuega kokku.
«Me kasutame ära kollektiivpuhkused ja suveaja, mil haigla osakonnad on patsientidest kõige tühjemad,» selgitas Kivastik. «Neid töid teeme kas korruste või ruumide kaupa. Oleme graafiku põhjalikult läbi mõelnud, aga selge on see, et ebamugavust need paratamatult tekitavad ning kuigipalju segavad ka patsientide rahu.»
Vana maja ventilatsiooni- ja küttesüsteemi remont algab Kivastiku sõnul juuni lõpus ja kestab suve lõpuni.
Mis meditsiinilinnaku parasjagu ehitatavat uut osa puudutab, siis selle valmimise järel 2015. aasta lõpus kolib sinna enamik hematoloogia-onkoloogiakliinikust, sealhulgas Vallikraavi tänaval olev kiiritusraviosakond, lisaks sisekliinik, silmakliinik ja veel mitmed olulised osakonnad ja teenistused.
Kui vaadata veel kaugemasse tulevikku, umbes aastasse 2020, siis Maarjamõisa meditsiinilinnakusse on kavandatud kolmaski uus osa, kuhu kolivad lastekliinik, nina-, kõrva- ja kurgukliinik ning päevakirurgia keskus.
Maarjamõisa meditsiinilinnak
• Maarjamõisa haigla tagusel platsil algas ehitus 28. märtsil, nädal pärast seda, kui TÜ Kliinikum ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg koos OÜ Astlandaga olid sõlminud ehituslepingu.
• Uus osa koosneb kolmest majast. Hoonele J, millel on kaks maa-alust ja kolm maapealset korrust, ehitatakse peale tornid K ja L, mõlemas on kuus korrust. Neist üks on hematoloogia- ja onkoloogiakliinik ning teine sisekliinik. Nende brutopind kokku on ligikaudu 39 000 ruutmeetrit.
• Projekteerimisel on arvestatud olemasoleva hoonestusega nii, et lõpuks moodustuks Puusepa 8 kompleksist logistiline tervik.
• Ehituse hind koos käibemaksuga on 57,3 miljonit eurot, millest 32,3 miljonit tuleb Euroopa regionaalarengu fondist.
• Meditsiinilinnaku teine ehitusjärk valmib 2015. aasta lõpul.