Karlova gümnaasiumi lapsed ei hoolinud eile hommikul ei vihmast ega poristest peenravahedest ja olid hakkamas, et seemned mulda pista. Vaid üks tüdruk ütles, et temal on valged kingad ja neid ei tohi ära määrida.
Uutes peenardes idanevad seemned
23. mai 2013, 23:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka Karoliine lasteaia mudilased olid külvamistööks valmis. Mittetulundusühingu Tartu Maheaed juhatuse liige Avo Rosenvald võttis reha ja asus peenardele väikseid vagusid peale tõmbama.
Till, petersell, kurk, suvikõrvits, saialill, porgand, basiilik ning kindlasti midagi veel said eile mulda Pargi tänava vanale varjendile rajatud kooliaias. Töökäsi jätkus ja kõik läks ludinal. Klassijuhataja Merike Heeringson ning lasteaiaõpetaja Diana Logovaja, samuti Karoliine lasteaia juhataja Silja Kasekamp lubasid, et nemad kannavad hoolt selle eest, et lastel püsiks ka suvel meeles käia rohimas, kastmas ja kobestamas.
Pargi tänava kooliaia avamist oli tulnud vaatama ka maaülikooli professor Anne Luik, kes kinnitas lastele, et kogu see vaev tasub ära, sest omakasvatatud porgand maitseb poest ostetust palju paremini.
Luik kinkis koolile ja lasteaiale mitu eksemplari oma raamatut «Liisi talu», milles on värviliste piltide kõrval lihtsas keeles jutustus sellest, millise talu tüdruk too viieaastane Liisi on ning mis loomi ja taimi selles talus kasvatatakse ja kuidas see kõik on loodusega kooskõlas. Raamat on otsekui maalähedust propageeriv õppevahend.
Kooliaia avamisele tulid veel Siim Randveer koos kaasa Marju Vahteri ja pisitütre Saaraga. Nende pere vanem laps Emma õpib just selles Karlova gümnaasiumi klassis, kes peenraid hooldama hakkab, ning ema Marju Vahter ruttas käsi mullaseks tegema, juhendades seemnete mulda puistamisel nii oma last kui tema klassikaaslasi.
Isa Siim Randveer hoidis samal ajal süles aastavanust Saarat ja ütles, et oma kodus neil peenrategemise võimalust kahjuks pole. «Eks aeg näitab, mis sellest kooliaiast saab ja kuidas see püsib, aga see on fantastiline ettevõtmine,» märkis ta.
Avo Rosenvald kostis, et eks usaldust kogukonna vastu tuleb kasvatada. «Kui me kogu aeg kardame, et me midagi ei saa teha sellepärast, et kõik ära rüüstatakse, siis me ei saagi midagi tegema hakata,» ütles ta.
Rosenvald lisas, et näiteks kooliaiale trepi ja piirdeaia tegid nad talgute käigus. Kaasa lõid maheaiaühingu inimesed, mõned kohalikud pered ja kristlastest vabatahtlikud.
Ka rõõmustas Tartu potipõllumeeste eestvedaja Avo Rosenvald selle üle, et lisaks Hiinalinnas olevale mahedale peenramaale on nad Tartu linnalt tasuta kasutamiseks saanud maad veel Mõisavahe ja Lehe tänavas.
Neil, kes veel on huvitatud supirohelise ja köögivilja kasvatamisest, tuleks täpsema teabe saamiseks helistada Rosenvaldile numbril 5661 9741.
Arvamus
Anne Luik
Eesti Maaülikooli professor
Kõik pannakse paika lapsepõlves. Lapsele on väga oluline näha, kuidas seemnest kasvab taim ja kuidas küpseb vili. Ja kuidas looduses on kõik omavahel seotud. Nii tekib lapsel suurem austus toidu vastu.
Samuti on oluline, et endakasvatatud köögivili tarbitaks ära sealsamas kogukonnas, nii on toidukilomeeter lühike ning toit eriti värske ja hea.