Tudengid otsisid seaduseauke

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus korraldas teist aastat järjest poliitikakonverentsi, kus tudengid tegid riigikogu liikmeile ettepanekuid, kuidas muuta tudengeid puudutavaid seadusi täielikumaks.

Filosoofiateaduskonna magistrant Svetlana Jakovleva käsitles oma ettekandes üliõpilastööde hindamist Eesti ülikoolides ja üliõpilaste õigusi sellel alal. Jakovleva omandab lisaks oma põhialale teadmisi ka õigusteaduskonnas.

Jakovleva seadis põhiteesiks, et õppetöö õiguslik regulatsioon peaks tagama õppetöö tulemuste objektiivse hindamise. Ülikooliseadus ei ütle praegu midagi üliõpilaste tööde hindamise kohta.

Et tudengeil oleksid kõigis kõrgkoolides samad õigused, pani ta ette lisada ülikooliseadusse lõik, mille kohaselt oleks igal üliõpilasel õigus hindamisele võrdsete, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja ette teada olevate kriteeriumide alusel.

Õigekirjast hinne ei sõltu

Jakovleva arvas, et objektiivse hindamise saab tagada eelkõige seeläbi, et hindamise kriteeriumid on kirjas programmdokumendis. Seega saab üliõpilast hinnata üksnes selle alusel, mida on konkreetse aine jooksul tõepoolest õpetatud.

Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja järgi ei saa näiteks eksamil võtta punkte maha õigekeelsusest kõrvalekalde või halva väljendusoskuse või käekirja pärast.
Isikuandmete kaitse seadusega läheb vastuollu, et tudengite hindeid või töid pannakse välja avalikku, kõigile ligipääsetavasse kohta. «Andmeid isiku akadeemilise võimekuse kohta võib kvalifitseerida isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse tähenduses,» sõnas Jakovleva. Seega ei tohiks õppejõud panna eksamihindeid avalikule stendile üles koos üliõpilaste nimedega. 

Tudengid hinnata ei saa

Tudengite töid ei tohiks hinnata teised tudengid, vaid üksnes ülikooli palgal olevad kõrgharidusega inimesed, kelle on ülikool tööle kutsunud.

Praegu esineb Jakovleva sõnul juhtumeid, kus õppejõud lasevad töid hinnata kaasüliõpilastel.  «See aga läheb vastuollu isikuandmete kaitse seadusega, sest tekib võimalus, kus need inimesed võivad levitada andmeid teiste hinnete kohta,» märkis ta.
«Kuulasin seda ettekannet kohati hirmuvärinatega,» ütles politoloog Rein Toomla, kelle algatusel toimus poliitikakonverents eelmisel aastal esimest korda. «Mulle tuli üllatuseks, kui palju õigusi tudengkonnal tegelikult on.»

Toomla sõnul sündis poliitikakonverents mullu koostöös riigikogu kantseleiga. «Mõte oli, et laseks tudengitel seletada, mis on nende probleemide seadusandlikud kitsaskohad.»

Toomla sõnul oli riigikogulastel hirm, et tudengid küsivad toetusi. Tegelikkuses aga pöörati tähelepanu seaduseaukudele, mis vajaksid parandamist.

Konverentsil esinenud arstiteaduse doktorant Kaupo Teesalu rääkis doktorantide olukorrast Eestis ja mujal.

Ta näeb meie doktorantide majandusliku olukorra  parandamiseks võimalust, et 6000-kroonise toetuse kõrval võiks ülikool pakkuda erialast tööd, mida teadustööga siduda. Selge on, et praegustes majandusoludes toetust tõsta ei saa, seega tuleb leida võimalusi praeguste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks, sedastas Teesalu.