Igal kevadel kogunevad üle Eesti erivajadustega laste ja noorte teatritrupid, et üheks päevaks Tartus kokku saada ja teistele oma näidendid Savilinnu festivalil ette mängida.
Savilind kogub professionaalsust
16. mai 2013, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ainus erivajadustega noorte teatrifestival Savilind toimus juba üheteistkümnendat korda ning eile olid kohale tulnud 16 kooli ja tugikeskuse trupid.
Eelmisel aastal rääkis korraldaja Katrin Luts, et erivajadustega laste truppide juhendajatele oleks vaja spetsiaalset teatrikoolitust, ning möödunud talvel saigi see teoks. Juhendajad käisid kahel korral Tartus.
«Nad on õppinud üksteiselt ja tarkadelt õppejõududelt ja ma loodan, et seda on ka näha festivali kunstilisest tasemest,» ütles Luts.
Näitlemine on popp
Luts rääkis, et koolitused tehti projektiraha toel ning tulla said kõik, kes soovisid. Kõik 15 koolitusel osalenut olid ka eilsel festivalil oma õpilastega kohal.
Emajõe kooli emakeele ja kirjanduse õpetaja ning 19 aastat sealseid teatritruppe eestvedanud Maila Jürgenson rääkis, et koolitus oli tõesti hädavajalik. Loodus võib ju olla üht-teist andnud, aga vahel tahaks ikkagi teada, kuidas asju tegelikult tehakse.
Jürgenson oli seekordsel festivalil kahe trupiga: ühes nooremad, teises vanemad õpilased. Kokku oli kaasas 11 last, näiteringis käib neid aga umbes poole rohkem. Õpetaja sõnul saavad festivalilt eemale jäänud noored näitlejad oma võimaluse juba õige varsti, dublandid astuvad lavale kooli aktusel.
Näitetrupis osalemine on Emajõe koolis popp. Need, kes juba tulevad, üldjuhul ka jäävad, kuigi vahel otsustatakse mõnel aastal tegeleda näiteks väitluse või spordiga ja näitering jääb kõrvale.
Puudega laste juhendamine on Jürgensoni sõnul puhas lõbu ja kaugeltki mitte raske töö. Muidugi on lavastades omad nipid, näiteks tuleb mõelda liikumine nii, et nägemispuudega või pime nooruk sellega hakkama saaks.
Aga noored on osavad ning õpivad koolis ka orienteerumist. Õpetaja muigas, et kuigi kunagi «Memme musi» etenduses sattus rühm jäneseid kogemata õue asemel tuppa seisma, ei ole keegi etenduse ajal publiku poole seljaga jäänud ega muud äpardust juhtunud.
Kaks päeva
Katrin Luts rääkis, et nüüd on vaja teoks teha veel üks unistus – kahepäevane festival. Iseenesest ei ole keeruline leida kohta, sest näiteks Luunja kultuurimaja on juba abi pakkunud.
Lutsu sõnul on praegu pisut kahtleval seisukohal just need juhendajad, kelle rühmades on ratastoolilapsi, sest nendega on kahepäevane sõit palju suurem ettevõtmine.
Raskeks teeb kahepäevase festivali taas ka rahaline külg, sest loomulikult ei ole koolidel endal piisavalt raha, et laste pikemad lõbusõidud kinni maksta, ning kõik sõltub projektirahast ja toetajatest.
Savilinnu festivalil osalenud koolid
• Tartu Kroonuaia kool
• Kammeri kool
• Tartu Emajõe kool
• Tallinna tugikeskus Juks
• Pärnu Kuninga tänava põhikool
• Valga Jaanikese kool
• Päinurme internaatkool
• Tallinna Laagna lasteaed-põhikool
• Lahmuse kool
• Õismäe kool
• Ämmuste kool
• Kosejõe kool
• Kiigemetsa kool
• Tartu Herbert Masingu kool
• Vaeküla kool
• Raikküla kool