Teefirmad panevad tänavu Tartus uut asfalti kuni 13 miljoni krooni eest võlgu, sest eelarvekärbete tõttu suudab linn maksta tänavu töö hinnast ära vaid keskmiselt kolmandiku.
Tartu remondib teid võlgu
25. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel alanud Turu tänava remondi 2,3 miljoni kroonisest hinnast saab riigihankel võitnud AS Talter linnalt tänavu vaid veerandi rahast, ülejäänu tuleb 2010. aasta linnaeelarvest. Turu tänav saab uue asfaldi Kuusakoski kurvist Sepa tänavani, asfaltimisele eelneb sademeveetorustiku ehitus.
Samamoodi käib uue asfaldi panek (ametlikus keeles ülekatted) võlgu veel real tänavatel, kus linnavalitsus on juba riigihangete tingimustesse kirjutanud, et sõltuvalt objektist tasutakse tänavu 25–40 protsenti ja ülejäänu järgmisel aastal.
Sellise loa on linnavalitsus andnud märtsi lõpul ja nagu abilinnapea Margus Hanson ütles, on lubatud teefirmadele võlgu jääda kuni 12-13 miljonit krooni.
Riigihanked on lisaks Turu tänavale lõppenud ka Jaama tänava (Paju – Rõõmu lõik), Aardla tänava (Võru – raudtee), Viljandi maantee (Ringtee – Ravila) ja Ringtee (Turu – Tähe) üleasfalteerimiseks.
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on ülekatteid plaanis teha umbes 20 miljoni krooni eest, millest linn tänavu maksab ära umbes 7 miljonit krooni.
Haak ütles, et olukorras, kus linnaeelarvet vähendati 158 miljoni krooni võrra ja sealhulgas teehoiuraha, tuli teha valik, kas vähendada tööde mahtu või remontida sel aastal tuleva aasta eelarve arvelt.
Arvestades teede seisukorda ja teadlaste rehkendust, et teede seisundi säilitamiseks oleks vaja aastas remontida 25 miljoni krooni eest, mindi võlgu ehitamise teed.
Haagi sõnutsi küsiti enne otsusega volikokku minekut ka teefirmade arvamust ja ühe erandiga tuli positiivne tagasiside, sest saavad ju mehed ja masinad tööd ning linna peetakse usalduväärseks partneriks, nii et raha hiljem kätte saamise asjas pole kõhklust.
Rahulolematust väljendanud erand oli väikefirma Teearu Grupp, mille juhataja Tarmo Aru ütles ka Tartu Postimehele, et tema meelest lükkab selline finantseerimise valik kõrvale väiksemad firmad, sest kohe ära makstav osa ei kata isegi materjali raha. Linnaga sõlmitud hankeleping pole aga panga silmis laenu saamiseks piisav garantii, tagatiseks sobib kinnisvara või käendus.
Aru sõnu kinnitab linnavalitsusest saadetud nimekiri, millest nähtub, et viiest seni lõppenud hankest kolm on võitnud Tref ja kaks Talter.
Nende edul on veel üks põhjus: just neil kahel firmal on asfalditehased, millega saab toota kõnealustel remontidel nõutavat vastupidavat KMA-tüüpi asfaldisegu. Teistele firmadele müüakse seda pisut kallimalt, kui endale toodetakse.
«Seda segu küsitakse ka tänavatele, kus seda liikluskoormust arvestades sugugi tarvis ei oleks,» leidis Aru.
Märtsi lõpus, kui volikogu teede võlgu remontimist arutas, olid opositsioonierakonnad vastavale eelnõule häälekalt vastu, leides, et see on jooksvateks kuludeks võlgade tegemine, ja ühtlasi osutades, et praegune koalitsioon võtab kohustusi, mis jäävad sügiseste valimiste järel moodustatava koalitsiooni kanda.
Haak märkis, et selline teede võlgu remontimine ei suurenda linna ametlikku laenukoormust.
Teeremont võlgu
• Jaama (Paju–Rõõmu) 2,13 mln, 40%, Tref
• Aardla (Võru–raudtee) 1,72 mln, 25%, Talter
• Viljandi mnt (Ringtee–Ravila) 1,2 mln, 25%, Tref
• Ringtee (Turu–Tähe) 2,29 mln, 25%, Tref
• Turu (Kuusakoski kurv – Sepa) 2,35 mln, 25%, Talter