Täna Tartus õpetajate palgauuringut tutvustanud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo (IRL) väitis, et ligi kaks kolmandikku omavalitsustest ei ole riigilt õpetajate palgaks saadud summasid pedagoogidele välja maksnud. Teiste seas hoiavad summasid kinni ka suuremad omavalitsused.
«Õpetajatele palga maksmise valdkonnas valitseb lubamatult suur segadus,» rääkis Aaviksoo. Ta lisas, et esimeses kvartalis riigi makstud palgatoetusest on siiani välja maksmata 2 207 925 eurot. «Kui see raha on ette nähtud õpetajate palkadeks, peab see ka nendeni jõudma,» rõhutas minister. Ühekski teiseks otstarbeks ei tohi vallad ja linnad neid summasid kasutada.
Tõrjuvad kriitikat
Riigipoolse palgatoetuse alakasutajate näitena esitas minister Tallinna linna, kel on aasta kolme kuuga välja maksmata 16 protsenti saadud summadest ehk iga õpetaja ametikoha kohta keskmiselt 532 eurot. Protsentuaalselt suuremgi patustaja on ministeeriumi hinnangul aga Ülenurme vald Tartumaal, kes pole palgamaksmiseks kasutanud 21 protsenti riigilt saadud summast.
Ülenurme gümnaasiumi direktor Olev Saluveer ei pea aga ministri kriitikat põhjendatuks. «Meil on juba kümme aastat süsteem, et õpetajad saavad kaks korda aastas tulemuspalka,» rääkis Saluveer. Ta lisas, et selline süsteem jääb kehtima ka edaspidi ja kool korraga rahakotti tühjaks maksta ei kavatse.
«Millegipärast on aruandes punaseks märgitud need, kellel raha on, mitte need, kel raha enam ei ole,» nentis Saluveer. Ülenurme gümnaasium on aga pidevalt kasvav kool ning raha kulutades peab vaatama ka ette.
Punastena on ministeeriumi aruandes teiste seas märgitud ka näiteks Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ja Rakvere linn ning Jõhvi, Viimsi ja Õru vald.
Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave märkis, et linn sõlmis haridustöötajatega kollektiivlepingu alles aprillis ning palga tasaarveldused tehti aasta neljandal kuul. «Seega ei saa kolme kuu andmete põhjal erilisi järeldusi teha.»
Lisaks kollektiivlepingule tegutsevad koolid oma eelarvete piires ise ning iga asutus maksab palka oma põhimõtete järgi. «Ega need rahad välja maksmata ei jää,» ei mõistnud Raave ministri paanikat.
Preemiate maksmisega on palgaraha hoidmist ministeeriumile põhjendanud ka paljud teised omavalitsused. Samuti on toodud välja vajadus koguda reserve sügiseks. Aaviksoo hinnangul on paar-kolm protsenti reservi jätta omavalitsustele lubatud. «Kindlasti ei tohiks reserv olla põhjendamatult suur,» leidis ta samas.
Osa maksab alla miinimumi
Leidub neidki omavalitsusi, kes kurdavad, et kui nad õpetajate palku tõstavad, tekitab see trotsi teistes, kelle töötasu ei muutu. Näiteks lasteaiaõpetajad, kelle töötasu tuleb sajaprotsendiliselt omavalitsuse eelarvest.
Osa linnu ja valdu on hariduse infosüsteemi märkinud õpetajate andmeid valesti ja lubanud oma vea parandada.
Ministeerium leidnud omavalitsuste hulgast ridamisi neidki omavalitsusi, kes ei maksa õpetajale isegi miinimumpalka - 715 eurot. Nende omavalitsustega on ministeerium ka ühendust võtnud, sest selline tegevus on seadusevastane. Osa valdu on lubanud palgast puudujäänu maksta õpetajaile hiljem.