Arendaja omavolitses Supilinnas võõras aias

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oa 10c kortermaja ehitustellingud on naabri maal. Tüli keskmes olev kreegipuu (pildi keskel) oli maja seina ääres.
Oa 10c kortermaja ehitustellingud on naabri maal. Tüli keskmes olev kreegipuu (pildi keskel) oli maja seina ääres. Foto: Margus Ansu

Kas maha saeti mõttetu võsa või lapsepõlve meenutav armas kreegipuu, on vaatenurga erinevus Oa tänava kortermaja ehitusest puhkenud suures tülis. Väljaspool kahtlust on, et ehitustellingud pandi võõrasse aeda ilma loata.

Õed Kärt ja Aet Rebane vaatasid Oa 10b krundil garaaži asemele kortermaja kerkimist vastumeelselt ennegi, sest uue maja aknad avanevad nende aeda. Varem oli garaaž krundi piiriks, nüüd on seal kahekorruseline uuselamu.

Eelmise nädala reedel tõusis aga suur tüli, kui Rebaste aeda aadressil Herne 21 pandi üles tellingud – luba küsimata. Aga mis veel hullem, maha oli saetud kreegipuu, mis oli aias kasvanud terve igaviku ja õdedele emotsionaalselt tähtis. Peale selle oli maha saetud hekikuuski ja maha võetud piirdeaeda.

Aet Rebane lausus, et kuigi Oa tänava maja arendaja Marko Perv on öelnud, et see on mõttetu puu, ei ole see õigustus puud omaniku loata maha saagida.

Tellingud püsivad

Õdede nõue loata püstitatud tellingud hoovilt koristada ja politsei appikutsumine pole midagi muutnud. Tellingud on alles ja ehitus jätkub.

Reedene tüli, nagu see on üles filmitud, on mõlemalt poolt üsna inetu. Selles oli ohtralt valimatut sõimu, sõna otseses mõttes arendaja poriga loopimist ja – mis küll filmile ei jäänud – üks õdedest Rebastest kallas uue maja süütevedelikuga üle.

Oli ka ehitusmeeste üleolevat naeru ja mõnitavaid kommentaare kuni selleni välja, et parem olekski, kui Aet Rebase tütrele tellingutel midagi pähe kukuks.

Arendaja nägi põhjust kriminaalasja algatamiseks avaldus esitada. Õed kasutasid teist teed.

Sellest kõigest inspireeritult sündis Mihkel Kunnuse blo­gi­postitus, mis üleeile ja eile kiirelt levis. Selles on muu hulgas osutatud, et Marko Perv on Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raidi vend, mis võib olla aidanud kaasa kõnealuse Oa tänava maja ehitamisele.

Perv ütles ajalehele, et korralduse kreegipuu saagida andis tema, sest puu kasvas enne garaaži peale, aga pärast lammutamist vajus veelgi rohkem tema krundi poole kaldu. «Kui krundipiire vaadata, siis minu arust on see täpselt piiril. Pikkupidi pooleks saagima ju ei hakanud,» ütles Perv.

Perv möönis, et tema möödalask oli, et ta ei käinud naabritelt tellingute paigalduseks luba võtmas. Seda seetõttu, et Rebaste majas elav vanem mees käis sageli töömeestega rääkimas, näis mõistlik ja arusaaja – et fassaaditöödeks on vaja tellinguid ning kuna kortermaja on krundi piiril, tuli need panna naabri maale. See oli siiski valearvestus.

Perv andis lubaduse, et reedeks on tellingud sealt kadunud. Ta lubas sedagi, et kreegipuu ja kuused istutatakse tagasi. Õdedele on see väike lohutus: «See pole ju sama kreegipuu.»

Linnavalitsus taunib

Linnapea Urmas Kruuse ütles eile, et sellist arendaja omavoli ei saa kuidagi heaks kiita.

Abilinnapea Raimond Tamm rääkis, et Perv ei oleks tohtinud naabri krunti ehitamiseks loata kasutada ja sellele on linn ehitusloas eraldi tähelepanu juhtinud, kuid sündinud kahju hüvitamisel ei saa linn kaasa aidata, see on kohtu rida.

Omavoli küsimust tuleb Tamme sõnul vaadata eraldi Oa 10b krundile ehitusõiguse andmisest. Tema selgitusel ei ole antud mingit eelist seetõttu, et Marko Perv ja Karin Raid on vend ja õde.

«Linnavalitsus on ehitusõiguse määraja ja on talitanud nii, nagu alati sellistel puhkudel,» ütles Tamm. Tema sõnul määras linn projekteerimistingimused, seejärel valmis projekt, sellele küsiti naabritelt tagasisidet, kuid Herne 21 ei andnud seda. Ehitusloa väljastas linn 22. veebruaril.

Tamm ütles, et üldplaneeringu järgi on tegu elamumaaga ja ametlikult on tegemist hoone laiendamisega 33 protsendi ulatuses, sellest saab viie korteriga elamu.

Karin Raid vastas Postimehe küsimusele, et tema suhted vennaga on head, tööasjust nad sageli ei räägi.

«Suhtleme vabalt, aga mina ainuisikuliselt ju ei otsusta Tartu linnas ehituslubade väljastamise üle,» jätkas Raid. «Tavapäraselt vaatavad meie majas projekte läbi kümned ametnikud ja ehitusloa väljastamise otsustab linnavalitsus. Mina pole oma venna kohta ühtegi otsust teinud ja aruteludest olen end taandanud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles