Tartu linnavalitsus eraldas 6250 eurot, et eksperdid saaksid nõustada, kuidas Tartus võiks toimuda linnakodanikke kaasav eelarve koostamine. Need põhimõtted peaksid selged olema enne sügisesi kohalikke valimisi.
Linn ostab nõu kaasava eelarve koostamisel
28. märts 2013, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanikke kaasav eelarve koostamine tähendab väga lühidalt selgitatult, et mingi osa linnaeelarve kasutamiseks küsitakse linnakodanike arvamust. Praegu on aga linnavalitsuse selgitusel vaja selgeks saada, kuidas seda arvamust selgitatakse, kui suure summa kasutamine selleks linnaeelarvest eraldatakse ja millised muud tingimused võiksid olla sätestatud.
Avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets ütles, et sellist eelarve koostamise põhimõtet on maailmas kasutatud palju, aga «jama ongi selles, et neid erinevaid lähenemisviise on kohutavalt palju ja Tartu puhul võib see tähendada, et valides vale meetodi, võime ebaõnnestuda ja see ei pruugi üldse head maitset suhu jätta ei linna poolt vaadates ega ka kodanikuühenduste ja kodanike poolt vaadates».
Avalikustamine maikuus
Niisiis on linnavalitsus võtnud nõuks kaasata e-Riigi Akadeemia eksperte. Reservfondist eraldatu läheb nende töötasudeks ja sõidukuludeks protsessi kahes esimeses etapis, ühtekokku on neid ette nähtud neli.
Nagu selgitas Mustimets reservfondist raha eraldamise taotluses linnavalitsusele, kuulub esimesse etappi seniste parimate rahvusvaheliste praktikatega tutvumine, võimalike valikute stsenaariumide kirjeldus, eesmärkide sõnastamine ja lõpliku tegevuskava kirjapanek.
Teises etapis esitletakse kogutud parimaid praktikaid ja valmib lõplik metoodikakirjeldus vastavalt toimunud konsultatsioonidele.
Kolmas etapp oleks stsenaariumi valik ja protsessi kirjeldus ning neljas etapp kommunikatsioon volikogu ja avalikkuse suunal. See oleks maikuus.
Mustimets põhjendas välisekspertide kaasamist sooviga saada kõrvalpilku.
«Tahaksime olla võimalikult sõltumatud selle asja ajamisel,» ütles ta. «Me tahaks, et oleks projektijuhtija, kes näeks kaasava eelarve protsessi kui demokraatlikku alget, kes kõrvalt veaks meid.»
«Lõppkokkuvõttes ootame, et saaksime ka analüüsi selle protsessi kohta, õppetunnid ja kogemused,» märkis Mustimets. «Igasuguste eelarvete koostamisel on ka poliitiline kõrvalpilk juures, me tahaksime projektijuhi võtmisel eemalduda muljest, et asi oleks seotud poliitika või valimistega või et see oleks erakondlik.»
Mustimets ütles, et ei ole selge, kui suure summa kasutamine linnakodanikke kaasa-
tes otsustatakse, see võib olla 10 000 eurot, võib-olla 100 000, aga esialgu kindlasti mitte palju suurem. Kuid on võimalik, et kokku lepitakse ka, et see on näiteks 0,7 protsenti investeeringute eelarvest.
Linnavalitsus on teema selgitamiseks moodustanud komisjoni, kuhu kuuluvad linnapea Urmas Kruuse, abilinnapead Argo Annuk ja Raimond Tamm, rahandusosakonna juhataja Külli Lust, avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets, linnasekretär Jüri Mölder, teabeteenistuse juht Lilian Lukka ja õigusteenistuse juht Anneli Apuhtin. Lisaks veel linnavolikogu liikmed Tõnu Ints (SDE), Kristjan Karis (RE), Olev Raju (KE) ja Teet Jagomägi (IRL).
Valimiste hõng
Selle komisjoni liige Tõnu Ints ütles eile, et on ideest kuulnud, üksikasju veel ei tea ja komisjon koguneb ilmselt aprillis. Ta jagas idee suhtes mõningaid kõhklusi.
Probleem on tema hinnangul esiteks see, et Tartu linnaeelarvet koostades tegeldakse hädavajadusega, kuid linnakodanikke kaasaval põhimõttel saaks pigem valida, kas linnapilti lisada mõni konkreetne objekt – pink, purskkaev, park, paadisild – või üritus.
Teiseks annab valimiste lähedus ettevõtmisele oma varjundi. «Ma arvan, et seda kasutatakse ära valimiseelses olukorras, idee on ju vana,» ütles Ints. «Mõistlik oleks sellega välja tulla pärast valimisi.»