Toomel ruumipuudust tundva riigikohtu plaan ehitada vallikraavi teisele kaldale uus kohtumaja põrkas muinsuskaitse vastuseisule, kes polnud nõus ruumi tegemiseks kolme kaitsealuse puumaja lammutamisega.
Riigikohus sätib Toomele uut maja
7. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus, täpsemini Riigi Kinnisvara AS riigi kõrgeima kohtu ülesandel, sätib uut kohtumaja sellesse paika Liivi tänava arhiivihoone ja uue anatoomikumi vahel, kuhu 1990. aastatel kavandati Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet ja murti piike vanade puitmajade saatuse üle.
Üks Liivi tänava äärne lammutati ja tookord kompromissina koost lahti võetud ja uues kohas ülesehitamise ootel Raadile ladustatud vallivahimajake lebab Raadil siiani.
Nüüd oli muinsuskaitseamet kategooriline. Ameti peadirektor Kalev Uustalu teatas oma aprillikuises kirjas viitega muinsuskaitsenõukogu seisukohale, et hooned Liivi 3, Liivi 5 ja Näituse 6 on kinnismälestised koos oma kaitsevööndiga ja seetõttu ei ole võimalik ka neid teisaldada, rääkimata lammutamisest.
Otsusele eelnes AS Tari inseneri Maidu Saare hinnang: kõik need hooned on hädasti remonti vajavad, kuid taastatavad.
Vähem laiutamist
Sellega on kõrvale lükatud firmas U-Disain koostatud esialgne eskiis, mis võinuks olla uue detailplaneeringu algatamisel aluseks. Planeeringu algatamise taotlust sel nädalal arutanud, tõdes Tartu linnavalitsus, et planeeringu algatamine on mõeldav pärast uue, mälestiste säilimisega arvestava eskiislahenduse esitamist.
«Tegime vihjamisi ettepaneku kaaluda hoone mahu muutmist, sest ERM oma uue majaga mahtus sellele krundile,» ütles abilinnapea Väino Kull.
Kuigi praeguses seisus on veel vara detailidega tegelda, märkisid linnaametnikud ka, et rahul ei saa olla suure maapealse avatud parkimiskorrusega, mis eskiisis välja pakutud.
Parkimine peaks olema maa all ja hoone ei tohiks olla kõrgem uuest anatoomikumist, tegi Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku kaks märkust. Ta toonitas aga ka, et praegu esitatud eskiisi ei maksa mingil juhul pidada lõplikuks arhitektuurseks lahenduseks, selle eesmärk oli selgitada, kas riigikohus kõigi oma vajadustega mahub sellele krundile plaanitavasse hoonesse.
«Selge on see, et linn tahab, et riigikohus Tartus oleks,» ütles Ranniku. Ning Kull kinnitas, et linna nägemuses võiks kõnealusel krundil tulevikus asuda ühiskondlik hoone, näiteks riigikohus.
Muudki mõtted
Ka riigikohtu direktor Kerdi Raud kinnitas veendumust, et riigikohus peaks paiknema Tartus ja lahenduste otsimine jätkub.
Ta selgitas, et riigikohtu ruumikitsikus ei ole üleöö päevakorrale kerkinud, vaid juba paar aastat on olnud nõupidamisi nii peaministri, rahandusministri, Tartu Ülikooli rektori kui Tartu linnavalitsuse esindajate osalusel. Kõneks oli riigikohtu uue hoonena ka endine naistekliinik, mille omandas aga hoopis ülikool sotsiaalteaduskonna tarbeks.
Uue kohtuhoone ehituse kruntidest on Eesti Rahva Muuseumi Ehitamise Sihtasutusele kuuluvat vallikraavi äärset krunti aga seni sobivaimaks peetud.
Riigikohus ei mahu senisesse hoonesse ära ühelt poolt seepärast, et kasvanud on töömaht, alustanud on kohtupraktika analüüsi üksus ning õigust mõistvatele kolleegiumitele on lisandunud nõunikke kohtuasjade ettevalmistamiseks, selgitas Raud.
Teisalt näevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted ette iseseisva kohtuhaldusasutuse loomise, mis oleks õiguslikult ja organisatsiooniliselt kohtusüsteemi osa. Sellesse koonduksid haldusfunktsioonid alates personaliarvestusest kohtunike koolituseni.