Kui poola kirjanduse vahendaja Hendrik Lindepuu (54) hakkas kohtumise algul rääkima oma haridusteest ja jõudis selle katkemiseni varases eas, katkestas näitleja Veikko Täär (41) tõlkija jutu üsna järsult.
Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu
2. märts 2013, 18:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väga viljakas ja tunnustatud kirjandusvahendaja, keda Täär nimetas muide naljatades tõlkesauruseks, ei pannud katkestamist pahaks. Mituteist kuulajat kikitasid aga sellise võtte peale vestluses kõrvu.
Täär tahtis Otepääl kohvikrestorani l.u.m.i kultuuriõhtul Lindepuu käest täpsemalt teada, miks ta visati 9. klassis kaks nädalat enne õppeaasta lõppu koolist välja.
«Ma ütlesin, et kui keegi meie klassist komsomoli astub, siis see saab vastu päid-jalgu, ja kõige pikemale andsingi,» vastas kirjanduse vahendaja näitleja vaheküsimusele.
Nagu edaspidises vestluses selgus, lõpetas Lindepuu pärast sõjaväge Viljandi kaugõppekeskkooli. «Ühtegi ülikooli ma ei ole püüelnud,» lisas ta.
Omal käel õppinud
Ametlikult katkenud haridustöö ei ole aga teda takistanud omal käel omandamast täiuslikult poola keelt. Kevadel 1984 ostis ta antikvariaadist poola keele õpiku ja kolme aasta pärast hakkas tõlkima. Praeguseks on ilmunud umbes 30 raamatut – näitekirjandust, luulet, proosat.
Paar päeva tagasi pani ta punkti Olga Tokarczuki uue romaani toortõlkele. Ees ootab paar kuud viimistlemist. Seda kirjanikku, kes tuleb ka tänavusele Tartu kirjandusfestivalile Prima Vista, on ta varemgi eesti keelde vahendanud.
Küllap oli mitmelegi kultuuriõhtu kuulajale üllatus, et Hendrik Lindepuu on ühtlasi kergejõustikutreener, kes õpetab, «kuidas hüpata teiba abil võimalikult kõrgele», nagu tutvustas seda tegevust Veikko Täär.
Hendrik Lindepuul on õpilasi praegu nii Tartu Ülikooli akadeemilises spordiklubis kui ka Tartu Kalevis. Emajõelinnas on ta elanud viimased neli aastat.
Üle kahe aasta
Veikko Täär on sealsamas Otepää kesklinnas kohvikrestorani l.u.m.i eestvedajana korraldanud kultuuriõhtuid üle kahe aasta.
Esimene neist oli esimesel tegutsemiskuul, detsembris 2010. Esimeseks külaliseks oli otepäälaste omainimene Kristina Šmigun-Vähi, raamatu «Kristina» üks autoreid.
Täär on kutsunud kultuuriõhtutele oma kolleege, kuid et ta peab väga lugu ka kirjandusest, maalikunstist ja muusikast, siis on olnud sedagi näha senistest külalistest.
«Kultuuriõhtutel sellises pisikeses kohas nagu Otepää ei käi väga palju rahvast, alati võiks rohkem käia,» ütles Täär Tartu Postimehele. «Aga need, kes tulevad, on kindlasti rahul. Me täiendame mingil moel kohalikku kultuurielu, kui pakume võimalust kohtuda suurte isiksustega.»
Mida arvab asjast Hendrik Lindepuu? «See on hästi tänuväärne ettevõtmine,» ütles ta. «Ei ole ju süsteemi, mis tooks kultuuriüritusi sellistesse väikestesse kohtadesse nagu Otepää. Veikko teeb seda süsteemiväliselt.»
Eelmised ja tulevased kohtumised
• Kohvikrestoran l.u.m.i avas oma uksed endises saunas Otepää kesklinnas 1. detsembril 2010.
• Esimene kultuuriõhtu oli esimesel tegutsemiskuul, kui külaliseks oli Kristina Šmigun-Vähi, raamatu «Kristina» üks autoreid.
• Külaliste hulgas on olnud Jan Uuspõld, Vahur Kersna, Merle Jääger, Peeter Volkonski, Contra, Hannes Võrno, Helin-Mari Arder ja Justin Petrone.
• Mullu oktoobris alanud kultuuriõhtute uuel hooajal on kultuurihuvilistega kohtunud Onu Bella, Raivo Adlas, Navitrolla, Andres Dvinjaninov, Nele-Liis Vaiksoo, Ain Mäeots ja Aapo Ilves.
• 8. märtsil tuleb külla Tarvo Krall ja 16. märtsil Indrek Taalmaa, kes annab samas ka monoetenduse «Sinised kilesussid jalas», ning 22. märtsil räägivad Kalev Käosaar ja August Tillo pantvangistusest Liibanonis.
Allikas: Veikko Täär