Sõpruse silla täbar seisund ja Tartu linna võimetus remonti alustada sundis rühma sillaehituse asjatundjaid paluma remondiks riigi abi, kuid vastuskirjas ütleb majandusminister Juhan Parts, et omavalitsus peab ise hoolitsema oma teede eest.
Kodanikud küsisid riigilt sillale abi
26. veebruar 2013, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Käesoleval ajal on sild kriitilises seisundis ja jätkub silla intensiivne lagunemine selle tõttu, et juba ammu suubus aeg silla täiemahuliseks remondiks,» leiavad allakirjutanud, kes on nimetanud kirja kodanikualgatuseks. «Üldpilt on selline, et remondiga viivitamine põhjustab äärmiste talade ja sammaste purunemise ja silla liikluseks sulgemise. See toob kaasa oluliselt suuremaid kulutusi, mida oleks praegu võimalik ära hoida.»
Kirjale on alla kirjutanud teiste hulgas sillaehitusfirma Tilts direktor Vladislav Kulkov, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Martti Kriisa ja Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse õppetooli dotsent Juhan Idnurm, kes on ka aastaid osalenud Sõpruse silla seisundi hindamisel ja olnud lagunemise tunnistaja. Viimane ekspertiisiakt pärineb läinud aastast.
Korrast ära hüdroisolatsiooni ja paisuvuukide tõttu pääseb vesi betooni murendama ja nii võib väheneda silla kandevõime.
Linnal raha on
Kirjas on öeldud, et Tartu linna jõupingutused hoida piiratud ressursside korral silda normaalses tehnilises seisukorras on ebapiisavad, et pidurdada kandekonstruktsioonide intensiivset lagunemist.
Kulkov ütles, et kirja ajendiks oli mure, et sellist suurt väärtust nagu mitmesaja meetri pikkune sild lastakse laguneda ja selle remontimine läheb järjest kallimaks.
Allakirjutanud hindavad silla remondi hinnaks praegu 7 miljonit eurot.
Minister Partsi vastus ei anna mingit lootust. Minister nõustub, et silda peab õigel ajal remontima ja et linnavalitsuse pingutused ei ole olnud piisavad. Minister osutab aga ka, et omavalitsused on saanud riigilt sihtotstarbelist toetust teehoiu korraldamiseks ja Tartu saab selleks aastaks 0,97 miljonit eurot.
Ühtlasi viitab majandusminister, et juba 1995. aastal konstateeriti silla vuukide parandamise vajadust. Seega on Tartu linnavalitsusel olnud piisavalt aega silla remondi kavandamiseks ja selleks raha planeerimiseks.
Mainimata ei jää, et Idaringtee ehituse linnapoolne omafinantseering 6,75 miljonit eurot on samas suurusjärgus Sõpruse silla remondi arvatava hinnaga.
Linn on aastaid abi küsinud
Tartu abilinnapea Raimond Tamm selgitas, et linn ei ole oodanud käed rüpes, vaid on aastaid lootnud silla remontimiseks riigilt tuge saada, seda on küsitud mitmest ministeeriumist.
«Sellel aastal praktiseeris majandusministeerium esimest korda objektipõhist toetust. Kurb meel on, et Tartu sellest potist täiesti kõrvale jäeti. Eks me ka südames lootsime, et Sõpruse sild on riigile oluline objekt,» ütles Tamm.
Selle aasta linnaeelarvest on Sõpruse silla remondiks kavandatud pisut üle miljoni euro. Selle rahaga ei saa silda korda, kuid linnaametnike hinnangul peaks see pidurdama silla edasist lagunemist lähiaastatel.
Sõpruse silla remont
Linn esitas läinud aasta lõpul majandusministeeriumile ülevaate Sõpruse silla täieliku remondi töömahust.
• Lammutus- ja puhastustööd: käsipuud, valgustus, põrkepiire, kõnnitee, sõidutee asfaltkate, hüdroisolatsioon 11 168 m².
• Servaprusside ehitus 126 m².
• Kõnnitee ehitus 1840 m².
• Sademevee ärajuhtimiseks tilktorude ja joatorude ehitus ja paigaldus, kokku 442 tk.
• Hüdroisolatsiooni paigaldus 10 146 m².
• Sõidutee asfaltimine 8964 m².
• Sammaste betoonpindade remont 472 m².
• Deformatsioonivuukide vahetus 192 m.
• Talade toepatjade vahetus 380 tk.
• Talade katmine kaitsekihiga, taastamine torkreetbetooniga 560 m².
• Riiglitele (14 tk) raudbetoonist särgi ehitamine 35 m³.
• Kuumtsinkkäsipuude paigaldus 40 tk.
• Tänavavalgustuse ehitus (postid koos valgustitega) 40 tk.
• Muud tööd (nt trepid, kaldakindlustis, sooja- jm torustike kaitse).