Üsna Tartu südames asuv Päeva park on magus koht, mis sobib nii uute kodude ehitamiseks kui ka mõnusaks äraolemiseks. Tartu kunstikooli noored vaatasidki seda parki kui võimalikku puhkekohta.
Noored võtsid käsile Päeva pargi
19. veebruar 2013, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eha tänavas asuva Tartu kunstikooli IV kursuse dekoraatorite-stilistide kutseeksami ülesanne oli otse elust – kujundada kooli naabruses asuvast Päeva pargist puhkeala. Sellise ülesande pakkus kevadel kooli lõpetavatele noortele välja MTÜ Karlova Selts, mille liikmed seisavad selle eest, et kogu parki maju täis ei ehitataks.
Kutseeksamiks valminud Päeva pargi nelja maketti vaadates paistab aga, et kunstikooli dekoraatorid-stilistid pooliku lahendusega ei lepi, noored näevad puhkealana kogu parki.
«Maju saab ehitada igale poole, parki ei peaks täis ehitama,» ütles kunstikooli IV kursuse dekoraator-stilist Paula Uspenski. «Päeva park on nii väike, ma ei kujuta seal maju ettegi.»
«Siinkandis on peale Päeva pargi küll ka Karlova park, aga see on väike ja pime,» lisas tema kursusekaaslane Jaan Alexander Kari. «Päeva park on praegu üks käest lastud koht, aga selle saaks väga lihtsate vahenditega muuta mõnusaks ajaveetmis- ja sportimiskohaks. Sportimisvõimalusi Karlovas ja kesklinnas ju nagu polegi.»
Nii noortele kui vanadele
Missuguste lihtsate vahenditega saab siis Tartu kunstikooli õpilaste arvates Päeva pargist mõnus puhkeala? Planeerijatel tuli arvestada, et pargis peavad olema välikohvik, lava või kõlakoda, laste mänguväljak, väike veesilm, mõni skulptuur või muu pilgupüüdja, koerte nurk ning muidugi pingid, prügikastid, laternad ja ehk ka lamamistoolid.
Noortel valmisid täiesti juhuslikult eri aastaaegadega maketid. Talvise maketi tegijad on Päeva pargist maha võtnud grafitiga kaetud müürid, mille asemele on kavandatud kohvik. Pargi ühes servas on kaheksanurkne hekilabürint, mille keskel on karussell. Pargi teise külge jääb tiik, kus suvel võib ujuda ja talvel uisutada.
«Meie pargis on kesksel kohal kohvik-kasvuhoone, kus külastaja saab roheluses einestada,» rääkis suvise maketi üks autor Jaan Alexander Kari. Kohviku terrassi võib kasutada ka lavana ning väikse söögikoha taga pahiseb purskkaev. Pargi ühte serva jääb korvpalliplats ning selle lähedale ka parkla, sest parkimiskohti sealkandis laialt pole.
Sügisese maketi teinud dekoraatorid-stilistid on parki kavandanud peale kohustuslike asjade ka suure kiige ja grafitiseinad, ka nende prügikaste katab grafiti.
«Igas planeeringus on midagi sellist, mis mulle väga meeldib,» märkis Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis. «Näiteks kevadises maketis on väga toredad teed ja talvises maketis LED-valgustitega tiigipoid. Labürint ja korvpalliplats on head ja vajalikud kohad. Ka grafitiseinad võiksid selles pargis olla – siis oleks ka noortel mõni päris oma koht, kust neid keegi minema ei aja.»
Midagi pole selge
Karlova selts on lubanud Tartu kunstikoolis valminud Päeva pargi planeeringutest teha väikse näituse. Kuhu need maketid välja seatakse, ei ole veel teada.
Pole teada ka see, missugune kolmele maaomanikule ehk ASile Merko Tartu, ettevõtja Mart Avarmaa firmale Marteburg OÜ ja eraisik Silver-Lello Jõksile kuuluv 1,35-hektarine Päeva park tulevikus välja näeb.
«See on keeruline küsimus,» selgitas Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. «Praegu käib Päeva pargi eskiislahenduste tutvustamine arendajatele ja kodanikuühendustele.»
Eskiislahenduse järgi tulevad parki elamud ja 0,7-hektarine haljasala. Indrek Ranniku sõnul soovivad kodanikuühendused Päeva parki aga suuremat haljasala. Praegu saavad kõik huvilised teha oma ettepanekuid.
«Asi on planeeringu avalikust väljapanekust veel kaugel, planeeringulist kokkulepet ei ole,» ütles Ranniku, kelle sõnul on Päeva pargi kohta võimalik kaks stsenaariumi.
«Üks võimalus on see, et järgime rangelt üldplaneeringut ning sinna tulevad kuni kahekorruselised majad ja haljasala,» selgitas ta. «Kui kodanikuühendused ja arendajad Päeva pargi suhtes kokkulepet ei saavuta, siis võib kogu protsessi alustada otsast peale ja korraldada seal arhitektuurikonkursi.»