Tartu Midrimaa lasteaia õpetaja saadetud kiri on lapsevanemais tekitanud küsimusi. Lepatriinude rühmaruumi tualett haiseb – miks panna selle remont lasteaia arengukavasse, kui korras WC peaks ju olema iseenesest mõistetav?
Haisev käimla peletab mudilasi
8. veebruar 2013, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Midrimaa lasteaias valmistatakse ette uut arengukava. Seetõttu saatiski Lepatriinude rühma õpetaja vanematele eelmisel nädalal e-kirja, kus selgitas rühma praegust olukorda ning pakkus välja, mida võiks arengukavasse kirjutada.
Mõned faktid õpetaja kirjas olid lapsevanematele üllatavad, et mitte öelda šokeerivad. «Meil võiks olla toas ja WC remont tehtud. Kõik teised rühmad on remonditud. WC on nii jube kui olla veel saab. Ma ei taha seal mitte käsigi pesta! Praegu on kohutav hais hommikuti ja päeval on aken pidevalt avatud küll tuulutusasendis aga seal käivad ju lapsed ja talvel on jube tuuletõmme ning külm,» seisis kirjas.
Hais ei tule kehvast koristamisest. Tualett on küll kulunud ja vana, kuid õpetaja abi koristab seal iga päev ning see on puhas.
Raha ju ei ole
Merlyn Arvola, kelle laps on Lepatriinude rühmas olnud sügisest, oli nõus vanemate murest lähemalt rääkima. Omavahel on arutatud, miks linn sellist tõsist probleemi kiiremas korras ei lahenda, vaid see tuleb panna arengukavasse.
«Et kui seda seal ei ole, siis jääb remont hoopis tegemata ja lapsed käivad kuni koolini seal haisvas vetsus?» oli ta mures. «Mulle tundus kummaline, et vanemad peavad niimoodi tagant tõukama, et saada tualeti parandust. See peaks loomulik olema.»
Tema probleemiks on veel seegi, et laps keeldub lasteaia haisvasse tualetti minemast.
Lasteaia pikaaegne direktor Mall Krebstein kaitses aga linnavalitsust ja ütles, et ta mõistab nende olukorda. «Teada on, et selle rahakotiga on nagu on. Linn tahab ka rohkem teha, nad ikka püüavad. Peab aru saama, et neil lihtsalt ei ole raha, et kõike korraga ära teha.»
Ta tõi välja, et linnavarade osakond on vähehaaval ikka aidanud, näiteks mõni aasta tagasi tehti maja ümber drenaaž, et vihmavesi sisse ei voolaks.
Abi on saadud ka vanematelt: üks tõi maja ette kauaigatsetud jalgrattahoidikud ning vanemate rahaga toetati õuele atraktsioonide hankimist.
Linna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv ütles, et juhatajaga on ikka suheldud ja mitmed parandustööd on jutuks olnud, kuid haisuprobleemist kuuleb ta esimest korda.
Tema sõnul peavad väiksemate tööde eest hoolt kandma lasteaiad ise oma rahaga, suuremad tööd jäävad linna hooleks. Kõik sõltub aga eelarvest. «Meie saame linnas teha ainult neid tegevusi, milleks meil eelarves raha on. Sellele objektile linna kapitalist pole vahendeid eraldatud,» nentis Metsjärv.
Otsitakse võimalusi
Lasteaia olukorraga käidi tutvumas eelmise aasta sügisel. Krebstein rääkis, et tualettide kohta öeldi talle siis, et nende omad ei olegi kõige hullemad.
Esimest korda üle mitme aasta eraldati tänavu linnaeelarvest Midrimaale ka remondiraha, küll vaid pisut üle 800 euro.
Mall Krebstein ütles, et loodetavasti saab selle rahaga tualetid korda ja kui ei saa korda tehtud mõlemat, siis vähemalt ühegi ning teise järgmisel aastal.
«Esialgu ei ole meil remondimeest käinud, me tahame kõigepealt Priit Metsjärvega rääkida, et võibolla ikka leitakse võimalus mingi firma palkamiseks. Et siis osalt maksab lasteaed ja osalt ka linn aitab meil tualetid korda teha. Need on tõesti meil jäänud aastateks seisma,» tunnistas Midrimaa direktor.