Tartu linn peab mehele korteri üürima

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Romet näitab heldimusega fotosid Veski 55 majas asunud üürikorterist, mille ta remontis enda käe järgi. Paraku pidi ta omandireformi tõttu sealt lahkuma.
Tõnu Romet näitab heldimusega fotosid Veski 55 majas asunud üürikorterist, mille ta remontis enda käe järgi. Paraku pidi ta omandireformi tõttu sealt lahkuma. Foto: Margus Ansu

Ringkonnakohus otsustas, et kui majaomanik on muutnud sundüürniku elamistingimused võimatuks, peab omavalitsus leidma kannatajale uue kodu.

Läinud nädalal jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus, mis kohustab linnavalitsust andma sundüürniku käsutusse teise elamispinna, sest üürniku senine eluruum on muutunud elamiskõlbmatuks. Korter tuleb leida kannatanule mõistliku aja jooksul.

Tartu linnavalitsuse vanemjurist Anu Öpik märkis, et kohtuotsus tuli linnale ebameeldiva üllatusena. «See otsus annab omanikele justkui signaali: kui tahate tülikast üürnikust lahti saada, alustage remondiga. Küll linn annab siis üürilisele korteri.»

Vanemjuristi hinnangul ei peaks omaniku ja üürilise omavahelisi küsimusi lahendama linnavalitsus, paraku on kohtuotsus täitmiseks.

Aastaid veeta

Kogu see jutt käib tartlasest Tõnu Rometist, kes kolis veerandsada aastat tagasi Veski 55 asuvasse majja. Ehkki see oli üürikorter, hoidis Tõnu Romet elamispinda justkui oma kodu.

«Restaureerisin ahjusid ja aknaid, vahetasin põrandaid, hoidsin kõike korras,» kinnitas mees. Kindluse seda teha andis teadmine, et see on linna korter ja keegi ei tõsta teda sealt välja.

Riigikord aga muutus. Algas omandireform, mis tagastas paljud majad õigusjärgsetele omanikele. Nii juhtus ka Veski 55 majaga, mis tagastati omaniku järeltulijale 2004. aastal. Omanik müüs hoone otsemaid kinnisvaraarendajale, kel olid kinnistuga juba omad plaanid.

Teised üürilised lahkusid tasapisi ning ka Rometile anti mõista, et ta peaks elamispinna vabastama. Et aga Rometil oli sõlmitud varem maja hallanud Tartu linnavalitsusega üürileping, mis kehtis 2009. aasta aprillikuuni, keeldus ta välja kolimast.

Uus omanik ei sõlminud Tartu Veevärgiga lepingut ning kuna varasemast ajast olid majal võlad, keeras linnale kuuluv ettevõte 2007. aastal veekraanid kinni. Lepingut veevärgiga saab sõlmida üksnes omanik, mitte üüriline.

Romet pidi hakkama joogivett poest ostma. Pesuvett sulatas ta ka lumest. Vett tassis ta ühtlasi Roosi ja Pika tänava nurgalt kaevust, kuni leidis lahke inimese naabermajast, kellelt vett osta. Kraaniveeta elas mees  2010. aastani, mil ta lõpuks majast lahkus.

Varisemisoht

Lahkuma ei sundinud teda aga vee puudumine, vaid see, et uus omanik alustas hoogsalt remonditöödega. Kõik korterid tema eluaseme ümbert lammutati. Lammutajate käe all kadusid ka trepid ning Romet pääses koju üksnes redeliga. Teise korruse korterit tuli järjest toestada, et see kokku ei variseks.

«Eriti hull oli WCs käia,» tunnistas mees. Vana koridori peal asuvasse tualetti pääsemiseks tuli haigutava sügaviku kohale asetada prussid.

Aastad kulusid remondilärmis. Aeg-ajalt pakuti üürilisele raha, et ta lahkuks. Linnavalitsusest anti mõista, et küllap leitakse uus üüripind. Selles usus soostus mees lõpuks kolima ja üüris kesklinnas Turu tänavas kahetoalise korteri. Kui üüriline majast lahkus, ulatas arendaja Rometile uksel kompensatsiooniks 110 000 krooni sularahas.

Turu tänava korter on 36-ruutmeetrine, vana korter oli aga 118 ruutmeetrit suur. Mööbel ja isiklikud asjad ei mahtunud kõik uude koju ära. Juba järgmisel päeval lõid mehed sepavasaratega tema korteri seinad maha.

«See oli hullem kui tulekahju,» tõdes Romet. Korterisse jäänud mööbel, pesumasin ja külmkapp peksti lihtsalt puruks. Isikliku vara hävitamise tuvastas ka kohus, kuid luges tekitatud kahju kaetuks väljakolimisel saadud kompensatsiooniga.

Turu tänaval elab Tõnu Romet aga siiani, sest vastupidi ootustele ei rahuldanud linna eluasemekomisjon 2010. aasta juulis tema eluruumitaotlust. Seepeale pöördus mees halduskohtusse, paludes linna eluasemekomisjoni eitav otsus tühistada.

Halduskohus jättis õiguse linnale, Romet aga kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse ning sealt sai ta võidu. Linn omakorda esitas apellatsiooni riigikohtusse, kuid et kõrgeim kohus ei võtnud linna kaebust menetlusse, jäi kehtima ringkonnakohtu otsus.

Kolmetoalise korteri soov

Möödunud nädalal viis Romet linnavalitsusse uue avalduse eluaseme saamiseks. «Soovin kolmetoalist korterit kesklinnas. Peret tuleb juurde,» ütles Romet.

Paraku on kohtuotsus linnale täitmiseks ning nii peab raad püüdma Rometi soove rahuldada, nentis linnavalitsuse vanemjurist Anu Öpik. «Pakkuda saame siiski üksnes seda, mis on linnal olemas. Kolmetoalist korterit kesklinnas linnal ei ole,» ütles Öpik.

Vanemjuristi kinnitusel on Rometi avaldus linnavalitsusse jõudnud ning eluasemekomisjon koguneb iga nädala esmaspäeval. Seega peaks korteriküsimus lahenduse leidma juba lähiajal.

Kohus otsustas

• Elamistingimuste ohtlikuks või võimatuks muutumise korral peab kohalik omavalitsus andma sundüürniku kasutusse eluruumi.

• Tühistada Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsus, millega keelduti Tõnu Rometile linna omandis eluruumi kasutusse andmast.

• Tartu linnavalitsus peab mõistliku aja jooksul vaatama läbi Tõnu Rometi uue taotluse eluruumi kasutusse saamiseks.

Allikas: kohtuotsus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles