Linnavalitsuse ametnikud: Tamme gümnaasiumi huvitav tulevik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riho Raave.
Riho Raave. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tamme gümnaasiumi hoolekogu, samuti õpilasesindus ja mitmed vilistlased on saatnud pöördumisi, milles ei olda rahul Tamme gümnaasiumi lahutamisega eraldi põhikooliks ja gümnaasiumiks ning gümnaasiumiosa üleviimisega Nooruse 9 õppehoonesse. Muu hulgas on tehtud ka ettepanek ehitada gümnaasiumiosa praegusele Tamme 24a asuvale krundile.

Linnavalitsus on püüdnud võimaluste piires ettepanekutega arvestada, kuid ei saa taganeda oma peamisest kohustusest tagada õpilastele konkurentsivõimeline haridus turvalises keskkonnas.

Tartu linnavolikogu 22. veebruari 2012 otsusega nr 324 «Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamine» kinnitati otsus põhikooli- ja gümnaasiumiastme lahutamiseks ning gümnaasiumide arvu vähendamiseks Tartus. Otsuse kohaselt luuakse 2015/2016. õppeaastaks neli puhast gümnaasiumi, säilitatakse erandina kaks ühe asutusena tegutsevat põhikooli ja gümnaasiumi ning elukohajärgsete põhikoolidena jätkavad 12 kooli.

Otsuses on kirjas seegi, et Tamme gümnaasiumi gümnaasiumiosa viiakse Nooruse 9 või mõnda teise sobivasse õppehoonesse ning põhikool ja gümnaasium jätkavad alates 1.8.2015 eraldi hoonetes, eraldiseisvate asutustena.

Linna kavatsused

Praegu on Tamme gümnaasium 1023 õpilasega põhikool ja gümnaasium, mis vaevleb suures ruumipuuduses. Tamme pst 24a mahutab optimaalselt 36 klassikomplekti, sellisel juhul saab hakkama ilma teise vahetuseta.

Praegu on koos gümnaasiumiosaga hoones 41 klassikomplekti ning tervelt viie klassikomplekti (1. ja 2. klassi õpilasi) õpilased on sunnitud õppima õhtuses vahetuses.

Prognooside järgi suureneb esimesse klassi astujate arv alates 2014/2015. õppeaastast, seega ruumipuudus praeguses hoones süveneb lähiaastatel veelgi. On selge, et varsti ei mahu gümnaasium sellesse majja enam ära.

Linna esmane kohustus on tagada kõigile põhikooliõpilastele koht elukohajärgses põhikoolis ja hoolitseda, et ruumipuuduse tõttu ei halveneks pakutava hariduse kvaliteet. Kui Tamme gümnaasiumiosale ei suudeta rajada uut hoonet hiljemalt 2015. aastaks, tuleb tõenäoliselt juba järgmisel aastal hakata vähendama gümnaasiumiõpilaste arvu, et põhikoolilastele jätkuks kohti.

Tartu linn kavandab Tamme kooli gümnaasiumiosa üle viia Nooruse 9 kinnistule ning rekonstrueerida seal paiknev endise Tartu tervishoiukõrgkooli hoone tänapäevase õpikeskkonnaga 540 õpilast mahutavaks gümnaasiumiks hiljemalt 1. septembriks 2015.

Kogu hoone rekonstrueerimise maksumuseks on prognoositud ligi 10 miljonit eurot, millest Tamme gümnaasiumi osa moodustab üle 7 miljoni euro. Selle katteks taotleb linn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riiklikust gümnaasiumivõrgu korrastamise meetmest 6 miljonit eurot ning haridus- ja teadusministeeriumilt üle miljoni euro. Lisaraha taotlemise võimalus on linnale küll oluline, kuid mitte ainukene põhjus, miks gümnaasium tuleks rajada Nooruse 9 kinnistule.

Vastused küsimustele

Nüüd püüame vastata mõningatele korduma kippuvatele küsimustele ja kirjeldame erinevaid kaalutlusi.

Kas nõukogudeaegne Nooruse 9 hoone sobib tehniliselt seisundilt nüüdisaegseks gümnaasiumiks?

Hoone on ehitatud 1976. aastal tüüpprojekti järgi, samasugune koolihoone on veel kommertsgümnaasiumil, Raatuse gümnaasiumil ja kunstigümnaasiumil. Majal on tugev kandekonstruktsioon, mille vastupidavust on kinnitanud ka eelmisel aastal ASi Telora-E tehtud ekspertiis.

Hea üldkeskhariduse andmiseks vajab gümnaasium eelkõige tänapäevaseid laboreid ja multimeediavõimalusi. Arhitektuuriklubi arhitektide ja koolide koostöös on valminud Nooruse 9 eskiisprojekt, mis on arvestanud tänapäeva gümnaasiumi ruumilisi vajadusi. Näiteks lisab rekonstrueeritavasse koolihoonesse rohkem avarust aatrium, ruumiprogramm toetab gümnaasiumi õppekava ja õppetöö paindlikku korraldamist (klassiruumid, rühmatööruumid, arvutiklassid, laborid, auditoorium, spordiruumid jt).

Peafassaad avaneb lõunasse, moodustades fuajee ja trepistikuna tõusva sisehooviga ühtse ruumi. Fuajee avarus on saavutatud tänu juurdeehitisele ja uutele treppidele, mis on muudetud põnevaiks sisekujunduslikeks elementideks. Kõik hoonesisesed kommunikatsioonid vahetatakse uute vastu.

Loomulikult seab vana hoone rekonstrueerimine teatud piirid ruumilahendustele. Samas on Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasiumi kasutuses tunduvalt vanemad hooned, mis on pealegi muinsuskaitse all ja kus ruumilahenduste muutmine on olnud veelgi piiratum. Ka nüüdseks renoveeritud Kivilinna gümnaasiumi hoone on umbes samast ajajärgust kui Nooruse 9.

Kas Nooruse 9 asukoht sobib gümnaasiumi rajamiseks?

Sobivust on põhjalikult kaalutud. Ümbruses paiknevad mitmed kõrgkoolide õppehooned (tervishoiukõrgkool, ülikooli õppehooned), mis avardab koostöövõimalusi õppesuundade väljaarendamiseks ja õpikeskkonna kasutamiseks.

Ümbruse rohealad (park, spordirajad) loovad rekreatsioonivõimalusi õpilastele. Kinnistu jääb Valga, Viljandi ja Võru suunalt linna sisse sõites mugavalt Riia tänava vahetusse lähedusse, kust liinibussidega saabuvad õpilased saavad mugavalt kooli jalutada. Koolivõrgu planeerimise seisukohalt on eeliseks ka see, et lähipiirkonnas teisi gümnaasiume ei ole, küll aga on mitu põhikooli.

Kuidas sobivad kokku täiskasvanute gümnaasium ja Tamme gümnaasium?

Nooruse 9 hoonet hakkab kasutama nii Tartu täiskasvanute gümnaasium kui ka Tamme gümnaasium. Kahele koolile on eskiislahenduses plaanitud ühiskasutusse vaid söökla, aula, üks suurem auditoorium ja võimla. Eraldi on koolide sissepääsud, samuti kõik õppe- ja töötajate ruumid. Sissepääsud paiknevad kahes vastastikuses sisehoovis, et üksteist vähem häirida. Tamme gümnaasiumi peasissepääs asub lõunapoolses hoovis.

Täiskasvanute gümnaasiumides õpivad tavaliselt noored, kes erinevatel põhjustel (näiteks pere loomine, varane tööleminek jms) on olnud sunnitud katkestama haridustee päevase õppevormiga koolis. Kindlasti ei saa aga nõustuda väidetega, et nad kõik oleksid tavaõpilastega võrreldes halvemad või poleks neil eesmärgiks oma haridustee jätkamine tulevikus.

Näiteks jätkavad ligi pooled Tartu täiskasvanute gümnaasiumi lõpetajad haridusteed kas kõrgkoolis või kutseõppeasutuses.

Praegu tegutseb Nooruse 9 hoones ajutiselt Nõo reaalgümnaasium ja koostöö kahe kooli vahel on hea. Eestis on mitmeid teisigi gümnaasiume, kus päevase õppevormi kõrval pakutakse ka mittestatsionaarset õpet ja mingit probleemi selles ei nähta.

Kuidas sobivad kokku Nooruse 9 asuvad firmad, lasketiir ja tulevane gümnaasium?

Nooruse 9 hoone omandamisega tulid kõik üürileandja õigused, sh lepingute lõpetamise õigus, üle Tartu linnale. Kuna hoones alustatakse ehitustöid juba 2014. aastal, siis praegused üürilepingud seal asuvate firmadega lõpetatakse poolte kokkuleppel juba enne, kui uus gümnaasium oma tegevust alustab.

Hoone keldrikorrusel asub kaitseliidule kuuluv lasketiir ja üürileping kehtib aastani 2031. Lasketiirud on ka tänapäeval mitmetes koolides (sh Tartus), väga paljud koolid aga lausa unistavad oma lasketiiru rajamisest. Seetõttu peame lasketiiru olemasolu koolile pigem lisaväärtust andvaks.

Koostöös kaitseliiduga on gümnaasiumil võimalik tulevikus ühe valikainena arendada riigikaitseõpetust või huvilistel tegelda laskespordiga. Kahtlemata järgitakse seejuures turvanõudeid ja korraldatakse tegevus selliselt, et õpilaste ohutus oleks tagatud.

Miks ei ole võimalik gümnaasiumi rajada Tamme pst 24a kinnistule?

Linnavalitsus on tõsiselt kaalunud muid võimalusi, sh gümnaasiumihoone ehitamist Tamme pst 24a kinnistule. Võimalikke lahendusi on tutvustatud ka kooli hoolekogule ja linnavolikogu komisjonidele.

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistus on koostöös linnaarhitekti, haridusosakonna ja linnavarade osakonnaga tellinud võimalike ehitusmahtude hindamise, millest selgub, et Tamme pst 24a kinnistule on võimalik teha juurdeehitis põhikooli tarbeks netopinnaga umbes 1400 ruutmeetrit.

Sellises mahus juurdeehitis jätab kinnistule ka piisava puhkeala põhikooliõpilastele ja suudetakse säilitada mõni aasta tagasi rajatud mänguväljakud, haljastus ning tagada jalgrattaparklad ja normikohane sõidukite parkimine.

Gümnaasium vajab vähemalt 540 õpilaskohta ja selleks peaks hoones olema ligi 5300 ruutmeetrit pinda. See tähendaks olemasoleva ehitusmahu kahekordistamist ja kinnistu detailplaneeringut.

Kahe kooli paiknemine Tamme pst 24a kinnistul tooks sinna kokku ligi 1700 õpilast, mis on ilmselgelt liiga palju, arvestades nii kinnistu suurust kui ka Tammelinna hoonestustihedust. Samuti tähendaks selline lahendus koolile vajaliku rekreatsiooniala ja mänguväljakute kadumist, suurema osa kinnistu asfaltimist ning haljastuse vähenemist, ülerahvastusega kaasnevaid liiklusprobleeme, parkimiskohtade vajaduse suurenemist jne.

Uus hoonestus varjaks ära päikesevalguse kõrvalasuvatel elamutel, mistõttu ei ole välistatud planeeringuvaidlused eramute omanikega. Juurdeehitise rajamiseks tuleb likvideerida krundil paiknev tiik ja rajada uus sademeveekollektor, mis suurendab tunduvalt ehitise kogumaksumust (hinnanguliselt ligi 2,1 miljonit eurot).

Kas Tamme gümnaasium hakkab tegutsema linna- või riigigümnaasiumina?

Praegu ei ole välistatud kumbki võimalus. Riik on võtnud suuna rajada igasse maakonnakeskusse riigigümnaasium ning haridus- ja teadusministeerium on teinud linnale ettepaneku, et tulevikus võiks Nooruse 9 hoones asuv gümnaasium tegutseda riigigümnaasiumina.

Sellisel juhul toetaks ministeerium linna gümnaasiumi rajamisel täies mahus ning kannaks edaspidi ka kõik selle gümnaasiumi tegevuskulud. Linnal vabaneks seeläbi juba järgmisel aastal päris arvestatav summa, mida on võimalik kasutada teiste koolide kordategemiseks.

Teistest omavalitsustest Tartu gümnaasiumis käivate õpilaste eest ei peaks nende kodukoha omavalitsused enam arveldama. Ei ole välistatud, et tulevikus rajatakse selle gümnaasiumi juurde ka õpilaskodu. Ka esimese iseseisvusaja gümnaasiumid olid valdavalt riigi ülalpidamisel.

Linnavalitsus on huvitatud riigigümnaasiumi rajamisest Tartusse ja alustanud läbirääkimisi ministeeriumiga. Kas nende käigus jõutakse ka kõigis olulistes küsimustes kokkuleppele ja gümnaasium hakkab tegutsema riigigümnaasiumina, näitab lähitulevik.  

Kõiki argumente kaaludes leiab linnavalitsus jätkuvalt, et Nooruse 9 omandamine ja rekonstrueerimine on kõige otstarbekam lahendus Tartu koolivõrgu arendamiseks. Koostöö riigiga võimaldab selle hoone rekonstrueerida kõikidele tänapäeva nõuetele vastavaks gümnaasiumiks ja Tartu tervikuna sellest ainult võidab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles