Diskussioon Tartu Tamme gümnaasiumi tuleviku üle võttis äsja ootamatu pöörde: haridusministeerium sõlmis 18. jaanuaril Tartu linnavalitsusega (ootamatult mitte üksi Tamme gümnaasiumile, vaid ka linnavolikogule) ühiste kavatsuste kokkuleppe muuta Nooruse tänavale viidav TTG riigigümnaasiumiks. Selline kiirkorras riigistamine lööks veelgi suurema kiilu ühtsele õppesuunale orienteeritud õppeasutuse arengusse.
Ülepeakaela riigistamine viitab sellele, et väheneva populaarsusega valitsuskoalitsioon püüab veel enne sügisesi kohalikke valimisi oma vägiteod haridusasutuste kallal korda saata. Ja seda ajal, kui Eesti haridusstrateegia polegi veel välja töötatud?!
Strateegia eelnõu, mis valmis haridus- ja teadusministeeriumi, MTÜ Haridusfoorum ja SA Eesti Koostöö Kogu kolmikkokkuleppe alusel, osutus puudulikuks (PM 13.10.2011). Riigikontrolli väitel polnud esitatud projektis selge, millised peaksid olema Eesti koolivõrk ja selle rahastamise põhimõtted.
Osaledes 17. jaanuaril Tallinnas Eesti Koostöö Kogu teabekoosolekul, oli mul heameel tõdeda, et Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm hindab väga kõrgelt õpetajakoolituse edendamist ja tegi ettepaneku viia Eesti haridusstrateegia arutelu senisest märksa laiemale kandepinnale.
Ühtse üle-eestilise haridusstrateegia puudumise tingimustes tekitab tõsist nördimust haridusministeeriumi viljeldav põhihariduse vastandamine gümnaasiumiharidusele, ning seda mitte üksi tervikkoolide juriidilise lõhkumisega «tugevateks põhikoolideks» ja «puhasteks gümnaasiumideks», vaid ka finantsmanipuleerimisega.
Jättes omavalitsustele vaid hädapärast raha põhikoolide tarvis, on ministeerium jätnud gümnaasiumide jaoks maksumaksjatelt kogutud riigiraha enda kätte.
Sellise salakavala hoovaga on haridusminister Jaak Aaviksoo üksteise järel ostnud omavalitsuste juhtide nõusoleku «igasse maakonda vähemalt ühe riigigümnaasiumi rajamiseks» ja seega ka haridustraditsioonidega õppeasutuste lõhkumiseks. Viljandi, Pärnu, Jõhvi ja teiste linnade järel on siis nüüd haridusasutuste lammutamise aeg jõudnud ülikoolilinna.
Kui natukenegi halle ajurakukesi liigutada, meenub igaühele meist, et sovetiaeg on kaugele seljataha jäänud ja ammugi pole tänapäeva ühiskonnal midagi peale hakata põhikooli, see tähendab 9. klassi tunnistusega (põhikooli eraldi juriidilise üksusena oleks ehk vaja vaid mõnes väikse lastearvuga maakonnas). Eesmärgiks on hoopis gümnaasiumiharidus, mis võimaldab edasi õppida kõrg- või kutsekoolis.
Seega peab 12-klassiline kool olema ühtne ja kunstlike piiride tõmbamine mitte üksnes 9. ja 10. klassi, vaid ka kõigi teiste klasside vahele on kurjast. Millistele teadusandmetele küll tugineb arusaam, et õppetöö üheksas esimeses klassis olgu üheülbaline ja siis peab noor inimene tegema viimases kolmes klassis õppimiseks hüppe viide õppesuunda.
Aju ja muu närvisüsteem kujuneb välja varases lapsepõlves, seetõttu on vaja õpilase huvidele ja võimetele vastavat avastusõpet ning diferentseeritud õpetamist rakendada maast madalast, ootamata, kuni üheksa aastat parimat õppimisaega ebapiisavalt kasutatuna tühja jookseb.
See, mida praegu Eesti üldharidussüsteemis välja töötamata haridusstrateegia tingimustes korda on saadetud ja veelgi korda saata kavatsetakse, on kohutav. Kuna haridus on mitte üksi täisväärtuslike ühiskonnaliikmete kasvatamise alus, vaid kogu majanduse, teaduse, kultuuri jms ühiskonnaelu aluspõhi, siis on haridusvaenulik lammutustegevus lausa kriminaalne.
Mis puutub Tartu 5. keskkooli ja selle alusel rajatud Tamme gümnaasiumi, väärib märkimist, et neist väärikatest õppeasutustest on võrsunud kuus akadeemikut, kolm ülikoolirektorit, paarkümmend professorit, kakssada arsti, hulk omavalitsusjuhte ja ministreid ning kaks peaministrit, ka praegune peaminister.
Arvestades juba tükk aega kestnud koolilammutamist ja äsja esile kerkinud gümnaasiumiosa riigistamise afääri, kutsun TTG vilistlaste nimel kõiki progressiivseid jõude isamaa hariduse kaitseks ühinema ja välja astuma!
Raik-Hiio Mikelsaar
TÜ emeriitprofessor, TTG eelkäija 5. keskkooli vilistlane