Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusarst Matti Maimets veenab tänavugi inimesi end gripi vastu vaktsineerima, kuigi haigestumisjuhte on Eestis esialgu vähe.
Gripp möllab Ameerikas ja Kesk-Euroopas
21. jaanuar 2013, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on tänavu registreeritud vaid üksikuid gripijuhte. Kõik näib muretu. Matti Maimets, kas see on siis petlik?
See, et gripp meile jõuab, on sama kindel kui surm ja maksud. Võib öelda, et igal aastal haigestub grippi keskmiselt kümme protsenti elanikest.
Gripp liigub läänest itta. Juba näiteks 7. jaanuaril oli see laiaulatuslikult kohal Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Norras ja Taanis. Norras ja Poolas on olnud surmajuhte.
Mida teadlased käesoleva hooaja gripiviirusest teavad? Kas ringluses on A- või B-gripi viiruse tüved?
Alates eelmise aasta 40. nädalast ehk oktoobri algusest on Euroopas olnud 46 protsendi ulatuses levinud A-gripp ja 54 protsendi ulatuses B-gripp. B-gripi osakaal paistab viimastel nädalatel kasvavat.
A-viiruse subtüüpidest on 56 protsenti olnud A(H3) ja 44 protsenti pandeemiline A(H1), mis levis just 2009. ja 2010. aasta talvel. Tuletan meelde, Eestis registreeriti siis üle 10 000 gripijuhu.
Mis neid tüvesid eristab? Kas A on alati ohtlikum
kui B? Ja kas on olemas ka C-gripi viirus?
C-viirus on täiesti olemas, põhjustab inimesel kerget haigestumist. A-, B- ja C-viirused erinevad geneetilise struktuuri poolest. A- ja B-viirused võivad põhjustada rasket grippi.
A-gripp on meil ühine sigade ja lindudega. B-gripp on ainult inimese haigus. A-viirus on ohtlikum seetõttu, et võib kulgeda riike ja rahvaid haarava pandeemiana.
Kas üle mitme aasta sünnib maailmas järjekordne uus, väga keerulise ja raske tüvega gripp?
Seda ei oska keegi öelda.
Kas meie rahvas võiks tänu sellele, et möödas on just raskete grippide aastad, olla tugevam ja seetõttu ka vähem haigestuda? Paljud inimesed on end varasematel aastatel siiski üsna korralikult vaktsineerinud.
Gripivastane immuunsus ei kesta üle aasta, seega varasemad haigestumised ei tee meid praegu tugevamaks. Korralik vaktsineerimine on poeetiline liialdus.
Miks ei võiks vaktsineerimine olla võimalik apteekides?
Toetan väga seda mõtet. Olen seda näinud USAs. Kui tahame, et elanikkond laseks end vaktsineerida, peaks teenus olema igal pool kättesaadav.
New Yorgist ongi tulnud teateid, et seal möllab viimase kümnendi hirmsaim gripp ja et hiljemalt 6-7 nädala pärast on see Eestis. Ka öeldi sealses uudises, et vaktsiin olevat tõhus 60 protsenti. See tähendab ju, et kümnest vaktsineeritust neli ikkagi haigestub.
60 on hea arv. See tähendab, et kui oled vaktsineeritud, väheneb 60 protsenti sinu risk põdeda haigust nii raskelt, et pead minema arsti juurde, satud haiglasse või intensiivraviosakonda. Euroopas ei ole tõhususe protsenti tänavu hinnatud, eri tüvede tõttu võib see tulla meil erinev.
Milline on kõige lühinägelikum põhjendus, mida olete kuulnud, miks inimesed ei soostu laskma ennast vaktsineerida?
See, et haiguse läbipõdemine on parem kui vaktsineerimine. Sellise suhtumise tõttu mõned meist surevad.
Millise põhjendusega olete aga nõus? Kellel ei ole vaja muretseda?
Ei ole kohanud ühtegi vaktsineerimisvastast seisukohta, millega oleks võimalik nõustuda. Vaktsineeritul ei ole vaja muretseda.
Tänavu on räägitud palju talvistest kõhu- ja oksendamishaigustest ehk rota- ja noroviirusest. Mis neid eristab kardetud gripist?
Gripiviirus on hingamisteede haiguste tekitaja, rota- ja noroviirus põhjustavad sooleinfektsiooni.
Kas need kõhuviirused ka igal aastal uuenevad? Ja kust need välja ilmuvad?
Sooleviirustel on mitmeid tüüpe. Kord domineerib üks, kord teine. Nad ei ilmu välja, vaid on kogu aeg olemas. Puhangute ajal on ülekanne intensiivsem, puhangute vahel vähem intensiivne.
Kuulda on olnud rotaviiruse vaktsiinist.
Vaktsiin on olemas. Praeguste kavade kohaselt jõuab see laste immuniseerimiskavasse 2014. aastal.
Mida teha, et tervis püsiks ja gripp ei hammustaks?
Praegu ei ole hilja vaktsineerida. Eriti vajavad seda väikelapsed, eakad, rasedad, ülekaalulised ja kroonilised haiged. Ja kõik, kelle lähikonnas on niisuguseid inimesi.
Haige püsigu kodus. Seisundi halvenemisel tuleb helistada perearstile. Köhides ja aevastades tuleb katta suu pigem varruka kui peopesaga. Oluline on käte hügieen ja nende pindade puhastamine, mida paljud kätega puutuvad.