Tartu vana kaubamaja aeg saab ümber

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt ei saa aasta pärast vanast kaubamajast enam sellist fotot teha, sest hoone on juba lammutatud ning krundil peaksid käima uue keskuse ehitustööd. Hoone on plaanis avada 2015. aasta alguses.
Tõenäoliselt ei saa aasta pärast vanast kaubamajast enam sellist fotot teha, sest hoone on juba lammutatud ning krundil peaksid käima uue keskuse ehitustööd. Hoone on plaanis avada 2015. aasta alguses. Foto: Margus Ansu

Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) alustab selle aasta lõpus vana kaubamaja lammutamist ning ettevalmistustöid uue keskuse ehitamiseks. Uue hoone arhitektuurilahenduse leidmiseks kuulutati detsembris välja konkurss.

«Oli viimane aeg,» märkis TTK juhatuse esimees Tarmo Punger ning põhjendas uue keskuse ehitamiseks astutud samme järjest paraneva majanduskeskkonnaga. «Võibolla oleks pidanud arhitektuurikonkursi juba pool aastat tagasi välja kuulutama, sest alates 2011. aastast on toimunud kaubanduses selline tõus, mis ei baseeru ainult hindadel, vaid ka tarbijamahtude kasvul.»

Teiseks on Pungeri sõnul lääne päritolu kaubanduskettide ning rõiva- ja jalatsimüüjate huvi uute turgude vastu märgatavalt kasvanud. Tema jutu kinnituseks avatakse sel ja järgmisel aastal Riias ning Tallinnas mitu suurt poodi.

Üle poole kaubandusele

Kehtiva detailplaneeringu järgi tuleb uus segafunktsioonidega hoone kuuekorruseline, millest kaks on maa sees ja neli maa peal. Pungeri sõnul võtab uue keskuse mahust pisut üle poole enda alla kaubandus. Näiteks esimesele korrusele on 3000 ruutmeetri peale plaanitud ankurrentnikuks suur laia valikuga suur toidukauplus.

«Praegu ma veel ei ütle selle toidupoe kaubamärki. Meie süsteemist võib see olla Konsum või Maksimarket, aga see võib olla ka keegi kolmas,» sõnas Punger. Ta lisas, et teistes kesklinna keskustes on toidupoed kitsama valikuga ja üsna kallid, kuid nende soov on pakkuda soodsama hinnatasemega väiksemat supermarketit.

Lisaks ankurrentnikule käivad Pungeri sõnul praegu läbirääkimised vähemalt kolme suure ketiga, mis tegutsevad valmisriiete ja jalatsite valdkonnas. Ka nende puhul on valdavalt tegu kaubamärkidega, mis kuuluvad soodsamasse hinnaklassi. Samuti on kaubanduspindadele mõeldud spordi-, majapidamistarvete ja koduelektroonikapoed, kohvikud ning söögikohad.

Bürood, hotell ja spaa

Umbes veerandi keskusest võtavad enda alla büroopinnad ja hotell. Kuidas kontorite ja majutusteenuse pinnad täpselt jagunevad, ei osanud Punger veel öelda, kuid idee järgi võiks büroode maht olla võimalikult suur. «Paljud teenused ja valdkonnad on praegu linnas killustunud, tegelikult peaksid mitmesugused avalikkusele mõeldud asjad olema seal, kuhu inimene nagunii läheb,» selgitas Punger.

Keskuse ülemistele korrustele on kavandatud ka terviseklubi ning päevaspaa.

«Sinna ei tule suurt võistlusbasseini, vaid koht sulistamiseks,» sõnas Punger. «Aura on meil ülekoormatud, inimeste silmad kipitavad. Või miks peaks inimene vesimassaaži pärast sõitma Pärnusse? Lõuna-Eestis elab 400 000 inimest ja kõike seda võiks siin pakkuda.»

Külastajate sõidukite parkimine on lahendatud kahekorruselise maa-aluse parklaga, kuhu mahub üle viiesaja auto. Näiteks Tartu kaubamajas on sees ja väljas ühtekokku 260 kohta. Pungeri sõnul pole välistatud ka mõte, et uus keskus ühendatakse maa alt näiteks Tasku või uue kaubamajaga.

«Ootame ära, mida võistlustööd pakuvad. Me ei välista mitte ühtegi ühendamist mitte kellegagi ja oleme endiselt seda meelt, et Tartu kesklinn peab moodustama terviku. Et inimestel oleks võimalikult mugav. Me pole kesklinnas konkurendid, vaid pigem astume vastu äärelinnastumisele,» rääkis Punger.

Uus linnaväljak

Uuele hoonele on plaanitud kolm peasissepääsu – Aleksandri-Riia, Turu-Riia ja Turu-Soola ristmikule. Samas on arendajate soov, et kõigil olulisematel teenindusbüroodel oleks sissepääs tänavatasandilt. See aga tähendab, et sissepääse tuleb rohkem. Hoone peaks Pungeri sõnul väljast suhtlema inimestega. «Me ei taha, et kusagil on suur kinnine ja pime sein,» lausus ta.

Konkursiga loodab Punger saada ka mõtteid, kuidas ühendada uue keskusega linnaliinide bussipeatused. Nimelt lubab detailplaneering ehitusalast väljuvaid karniise ja varikatuseid.

«Me tahame koondada bussipeatused ühte rühma ja nii, et sisuliselt saaks inimene kuiva jalaga majast otse bussi peale,» selgitas Punger. Ta tõi negatiivse näitena Tartu kaubamaja, kus bussipeatuse juures on küll uhke sammastikuga väljaulatuv katus, kuid kehva ilmaga see ei toimi.

Arhitektuurikonkursi lähteülesandes on ka kirjas kujundada Aleksandri ja Riia tänava nurgale moodne linnaväljak, kus saaks korraldada näiteks kontserte, suvekino või lasteüritusi.

Pungeri sõnul võiks Aleksandri tänava ots olla perspektiivis jalakäijate ala ning uus väljak justkui lõpetaks mööda Küüni tänavat suunduva jalakäijate telje, mis saab alguse raeplatsilt.

Võidutöö selgub aprillis

Arhitektuurikonkursi tähtaeg on 4. märts ning hiljemalt aprilli alguseks tahaks Punger võidutöö välja selgitada. Võitja valib žürii, kuhu kuuluvad nii linna, volikogu, arhitektide kui ka arendaja esindaja. Ka tahaks Punger enne otsuse langetamist teha parematest töödest näituse, kus ka linlased saaksid arvamust avaldada.

«Üritame ujuda vastuvoolu ja valida töö, mille puhul on kõik rahul. Vaatame, mis välja tuleb, sest nii palju kui on inimesi, on arvamusi,» lausus Punger. Konkursitingimustes on öeldud sedagi, et hoone tuleks projekteerida kaheetapilisena – esimese etapi ehitusõigus peab vastama kehtivale detailplaneeringule, teine võib aga lubatud ehitusmahtu ületada.

«Praeguse seisuga pole olemas ettekujutust Tartu kesklinna lõplikust tulevikust. Visioone alles viimistletakse ja arvan, et vaidlus kestab veel pikka aega. Kümne aasta pärast võibolla arvatakse, et siin võiks olla veel mõni Plasku moodi torn, ja me tahame, et see võimalus oleks sisse kirjutatud,» selgitas Punger.

Esimese etapi ehitusprojekt võiks valmida selle aasta lõpuks ning ehitus alata uue aasta alguses. Enne seda on vaja vana hoone tühjendada ning teha muud ettevalmistustööd.

«See aasta jääb vanale kaubamajale viimaseks,» kinnitas Punger ning pakkus, et lammutustööd võiksid alata aasta viimastel kuudel. Uue keskuse avamine võiks olla 2015. aasta alguses ning selle ehitus läheb maksma umbes 70 miljonit eurot.

Arvamus

Raul Puusepp
Tallinna Kaubamaja kontserni juhatuse esimees

Meie toetame seda arengut siiralt. See kesklinna krunt on olnud väga pikalt alaväärtustatud ja arvan, et sellest võidavad kõik – linn, kodanikud, tarbijad, teised kaupmehed. Hoiame igal juhul pöialt, et see arendus kõige paremal viisil ja võimalikult kiiresti tekiks.

Kaubamaja käivet ja külastatavust mõjutaks see pigem positiivselt. Kesklinna tõmbekeskus ainult tugevneks. Sellest võidaks nii Tartu kaubamaja kui Tasku. Oleme igasuguseks koostööks valmis ja avatud.  


Neinar Seli
Tasku keskuse omanik

Mul on alati hea meel, kui keegi Tartus midagi arendab. Eriti kesklinnas, sest praegu liigub rahvas ja rahavoog vägisi äärelinna.

Konkurents on alati edasiviiv ja meie oleme nõus tegema koostööd. Ükskõik, kas keskustevaheline ühendus tuleks maa alt või maa pealt. Rahva liikumine nende objektide vahel parandab kõigi nende külastatavust.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles