SA Maarja Päikesekodu liikmed Ülle ja Tõnu Rästas olid enda sõnul rõõmsalt üllatunud, kui nägid, kuidas nende sihtasutuse lapsevanemad võtsid «Jõulutunneli» saates sõna oma laste nimel.
Maarja Päikesekodu ehitus algab juba sel suvel
3. jaanuar 2013, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutustatud lood andsid hea ettekujutuse sellest, milliste probleemidega tuleb kohaneda peredes, kus elab ja kasvab intellektipuudega inimene.
Ka üllatas perekond Rästast annetuskõnede arv, mis ulatus ligi 42 500ni. Ning see, et Haaslava valda rajatava vaimupuudega noorte kodu heaks kogunes «Jõulutunneli» abiga 202 000 eurot.
«Ühiskond juba hoolib meist,» sõnasid Ülle ja Tõnu Rästas tänulikult.
Raiko tulevik
Nad ise kasvatavad 19-aastast mõõduka intellektipuudega poega Raikot, kes on autistlik noormees ning kelle kõige raskem probleem on suhtlemine.
«Ta võib olla liiga pealetükkiv või vastupidi – temaga ei pruugi saada üldse kontakti,» kirjeldas Ülle Rästas. «Aga ta on väga osav arvutimängudes. Ta saab ise enda eest hoolitsemisega hakkama ja oskab süüa teha. Ning oskab ka lugeda ja kirjutada, mis sest, et täpselt nii palju, kui ta seda hädasti vajab. Näiteks saatekavast leiab ta üles õiged spordisaated, samuti mõistab poiss internetti tippida just neid sõnu, mida on millegi leidmiseks vaja.»
Raiko õpib praegu Räpina aianduskoolis abiaednikuks ning kui kolm aastat kestev õpe lõpeb, siis ei oska vanemad öelda, mis nende pojast tulevikus saaks, kui Päikesekodu ei sünniks. Nad ei ole oma probleemiga üksi. Maarja koolis õpib üle 80 õpilase, kel kõigil on tulevikus ees sama mure.
Tõnu Rästas ütles, et kuigi ühiskond on juba hakanud intellektipuudega inimeste probleeme mõistma, ulatub see mõistmine esialgu ainult niikaugele, kuni intellektipuudega inimeste eluolu ei puutu vahetult kokku nende enda omaga, et temal endalgi oleks mõistmisega probleeme, kui nende enda perre poleks sündinud Raikot, kes on neid õpetanud ja kasvatanud.
«Intellektipuudega inimene on kõige heatahtlikum inimene, kui üldse olla saab,» rääkis Ülle Rästas. «Tema ei oska planeerida kurja, ei oska sihilikult halb olla. Tema ei tule mootorrattaga su akna alla põristama ega pane sobimatus kohas lärmakat pidu püsti.»
Haaslava vallas Kitsekülas hakkab 16-hektarisel maatükil juba sel suvel kerkima Maarja Päikesekodu, see koosneb 8 elumajast, kus tulevikus elab 50 intellektipuudega inimest.
Lisaks ehitatakse kõrvalhooneid – rehabilitatsiooni- ja päevakeskus, laagrihoone ning külamaja, mille teenuseid saavad kasutada mitte ainult Päikesekodu püsielanikud, vaid ka ümberkaudsete valdade erivajadustega inimesed.
Poolt ja vastu
Haaslava vallavanem Priit Lomp ütles, et Päikesekodu rajamine teeb nende vallale au. «Me ei näe põhjust vastutöötamiseks,» märkis ta. «Nii meil kui teistelgi valdadel on inimesi, kes võivad vajada Päikesekodu teenust. Tekib hulk töökohti, mis võivad saada ka meie inimeste töökohtadeks.»
Lomp lisas, et koos Maarja Päikesekodu sihtasutusega on nad vastu tulnud paljude piirinaabrite nõudmistele ja otsinud kompromisse.
«Ega meid veel ei armastata,» tunnistas ka Ülle Rästas. «Sinna läheb veel aega, enne kui inimesed tõepoolest veenduvad, et nad saavad endale head naabrid.»
«Teine osa inimesi soovib meile õnne, et Maarja Päikesekodul «Jõulutunnelis» nii hästi läks, ning uurib huviga, millal alustatakse töödega,» rääkis vallavanem Lomp.
Tõnu Rästas lisas, et aasta lõpus peavad nad «Jõulutunneli» saatele aru andma, kuidas nad on annetatud raha kasutanud. Vastutus on suur. See tähendab, et projekteerimisega tuleb peagi alustada ja suvel kopp maasse lüüa.
Kui palju Maarja Päikesekodu maksma läheb, on praegu täpselt raske öelda. Ülle ja Tõnu Rästase sõnul jääb see 20 ja 30 miljoni euro vahele.
Suure osa rahast loodavad Päikesekodu rajajad saada Euroopa Liidu struktuurifondidest.