Emajõge tahaks vaadata ka altpoolt

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Kuusi joonistus

Sügava ja salapärase Emajõe põhja on näinud vaid üksikud väga kogenud tuukrid. Klaasist tunnel jõepõhjas pakuks ka linlastele võimalust kiigata veepeegli alla.

Tunnel peaks olema vähemalt kaks meetrit kõrge, et saaks püsti kõndida. Ka peab toru asuma jõepõhjast pisut kõrgemal, et rikkalik heljum klaasi ära ei mataks. Torust omakorda peavad mahtuma üle sõitma jõeliiklusvahendid.

Niisiis on tunneli ainuvõimalik koht Kaarsilla ja turuhoone vahel. Tuuker Valdur Udumäe (pildil) kinnitusel on just see koht Tartu piires Emajões kõige sügavam: vesi on põhja uuristanud kuni üheksa meetri sügavuseks.

Mureks läbipaistvus

Tartu Veevärgil kulgeb jõe alt läbi küll mitu joogivee- ja solgitoru, ent need asuvad põhjasetete all. Seda just laevaliikluse pärast, kinnitas ettevõtte juht Toomas Kapp.

Sügavamasse kohta oleks selline tunnel tehniliselt kindlasti teostatav, leidis ta. «Kahele poole jõge tuleks puurida šahtid, kuhu ehitada sissepääsud. Seejärel tuleks leida vettpidav klaasist toru, mis kahte šahti omavahel ühendaks,» kirjeldas ta võimalikku lahendust. Selline läbipääs jõest ei pruugi veevärgi juhi hinnangul tulla kallim kui üle jõe silla ehitamine, ehk saaks koguni paari miljoni euroga hakkama, oletas ta.

Kuid klaastunneli rajamisel tuleb arvestada ühe tõsise probleemiga: vesi on jões väga sogane. «Vesi on selge ainult kevaditi,» kinnitas tuuker Valdur Udumäe. Ta lisas, et ka siis piirdub vee läbipaistvus umbes meetriga. Suviti, mil paadiliiklus täies hoos, näeb sukelduja ka võimsa lambiga kõigest 20 sentimeetri kaugusele.

Tunneli juures aitaksid ehk nähtavust parandada võimsad prožektorid ja suurte heledate pindade tekitamine selle ümbrusesse.

Isegi, kui õnnestuks leida moodus, et jõepõhjas kaugemale näha, poleks vaatepilt kuigi ilus: põhja katavad lisaks suurtele palkidele ja kivivaremetele näiteks klaastaara, jalgrattad, toolid, pargipingid ja kõikvõimalik muu sodi, kirjeldas tuuker Udumäe.

Vajadust otseselt pole

Tartu kõnniteede planeerimisega tegeleva linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pooli arvates võib tunneli kahjuks rääkida asjaolu, et inimesed üldiselt ei taha kuhugi auku pugeda.

Turuhoone juurest soovivad ilmselt paljud üle jõe pääseda, et aga kohe naabruses on kaks silda, pole tunneli järele vajadust. «Kui teha see laiem, koos kaupluste ja äripindadega, läheks see ilmselt ulmeliselt kalliks,» arvas ta.

Objekti hinda võib kruvida veelgi nõue, et nüüdisaegsed rajatised peavad olema ratastooliga läbitavad. «Kui kuhugi tunnel teha, siis pigem Turu-Riia ristmiku alla,» pakkus Pool.

Tähtaeg mai 2021.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles