Tartu sai eelarve Keskerakonna kiuste

Keskerakond on tänavu volikogu töö venitamistaktikaga korra juba halvanud, kui arutusel oli Tartu koolireformi kava. Erakonna rahulolematus uue linnaeelarvega paistis kaugele välja ja kuulda oli kavast pidurdada eelarve arutelu.

Koalitsioon nihutas seepeale jõulude-eelsel neljapäeval peetud istungi alguse tavapärasest tunni varasemaks: algus oli kell kaks.

Keskerakond oli aga leidlik ja suutis terve esimese tunni ja tubli osa järgmisestki täita kõikvõimalike arupärimiste esitamisega linnavalitsusele.

Selline taktika pühade-eelsel istungil tekitas rahulolematust nii koalitsioonis kui ka sotside hulgas, kuid IRLi fraktsiooni esimehe Toivo Maimetsa ettepanek piirduda üksnes kirjalike arupärimistega, jättes ära nende suulise esitamise, valas üksnes õli tulle, sest oli põhimäärusega vastuolus ja opositsioon kiirustas koalitsiooni süüdistama sõnaõiguse äravõtmises.

Meeleolud läksid ärevaks: kui keskerakondlane Silver Kuusik järjekordsed paberilehed hoogsalt volikogu esimehe lauale viskas, lennutas Mihhail Lotman need saalipõrandale laiali. Pärast ta kahetses tegu.

Nooruse koolimaja

Arutelu kujunes tuliseks teises päevakorrapunktis, milleks oli osalemine Nooruse 9 koolimaja Tamme gümnaasiumile rekonstrueerimise projektis ja sellele toetusraha taotlemine. Linn loodab kuut miljonit eurot.

Opositsioon märkis sõnavõttudes muu hulgas seda, et kummaline on koolimaja osta olukorras, kui ei ole selge, kas on raha selle remontimiseks. Keskerakondlane Olev Raju kordas varemgi öeldut, et selles majas töötanuna ja selle kehva olukorda teades ei saa ostu kuidagi mõistlikuks pidada.

Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin võttis teemaks, et hoone kelder on 25 aastaks renditud kaitseliidule ja seal töötab lasketiir. On tavatu, et kooli plaanitakse ühte majja militaarse objektiga.

Eelnõu kaitsnud abilinnapea Argo Annuk kummutas kõnetoolist jutte lasketiiru ohtlikkusest ning talle tõttas appi IRLi ja kaitseliidu liige Merle Jääger, kes ütles, et see objekt on hästi turvatud.

Mis saab noortekeskusest

Sama tuliselt läks Anne noortekeskuse ehitamata jätmise eelnõuga. Linnavalitsuse põhjendus oli, et euroraha osa ehituses oleks väike, koormus linnaeelarvele talumatult suur.

Koalitsioonis kokku lepitud seisukohta ei vääranud pikett noortekeskuse toetuseks ega opositsiooni tähelepanujuhtimine, et kui nüüd jätta euroraha kasutamata, pole selge, kas Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil noortekeskuse tarvis üldse midagi saab. Annuk ütles siinkohal, et võib-olla tuleks noortekeskust siduda rohkem loomemajanduskeskusega.

Opositsioon uuris, kas linnavalitsus on ehitushinna allasaamiseks arutanud kordushanke korraldamist, kuid Annuk vastas eitavalt ja tema seisukoht oli jäik: noortekeskuse omaosalus ei sobi praegu linnaeelarvesse. Annuk lisas, et praegu on noortekeskusel ruumid olemas. «Uus hoone ei muuda elu sellisel määral paremaks, et ühtegi noort ei ole enam kaubanduskeskuses,» leidis ta.

Marju Lauristin juhtis tähelepanu sellele, et kui linn loobub ehitamisest, on projekteerimisele kulutatud raha raisus. «Kas ei ole selline tegevus linna strateegiliste huvide vastu, kas see ei ole Tartule kui noortelinnale häbiväärne,» ütles ta.

Kui volikogu kella seitsme paiku lõpuks linnaeelarve arutamiseni jõudis, olid kaks suurt teemat põhjalikult läbi vaieldud. Keskerakond, kes juba võttis lühikesi vaheaegu, oli teinud kümneid eelarve parandamise ettepanekuid ja nende ühe kaupa hääletamine koos pidevate vaheaegadega tõmmanuks volikogu tööle käsipiduri peale.

Koalitsiooni vastukäik

Koalitsioon oli aga leidnud vastukäigu. Nimelt oli suurema osa parandusettepanekute, sisuliselt teistsuguste või lisakulutuste katteallikaks Nooruse 9 koolimaja ostmiseks ette nähtud raha.

Appi tuli juriidiline tõik, et volikogu oli hoone ostmiseks linnavalitsusele loa juba andnud ja linn ostu-müügilepingu sõlminud. Ümberotsustamiseks pidanuks päevakorras olema asjakohane eelnõu, seda aga polnud.

Nii oli suurel osal parandusettepanekutel kohe kriips peal.

Küsimus jääb, miks neid «ebakohaseid ettepanekuid», nagu iseloomustas linnasekretär Jüri Mölder, arutas linnavalitsus ja seejärel veel volikogu komisjonid.

Sotsid üritasid siiski koolitoidu toetuseks lisaraha leida ja lasteaednike palgatõusu linnavalitsuse pakutud 1. aprilli asemel tuua juba aasta algusesse.

Arutelu ja sõnavõtud kestsid pikalt ja eelarve lõpphääletus oli pärast kümmet õhtul. Mõistagi jäi maksma koalitsiooni tahe ja häälteenamus.

«Arutelu oli tulemuslik,» ütles volikogu esimees Lotman. «Mulle natuke üllatav, see eelarve oli palju vasakpoolsem kui lõppeva aasta eelarve. Majanduslik olukord on parem. Ma ei saa seda pinget, mis saalis on, seletada teistmoodi kui valimiste aastaga. Ja mul on kahju sellest.»

Tartu 2013. aasta eelarve

• Järgmise aasta eelarve on 151 785 712 eurot.

• Eelarve kasvab tänavusega võrreldes 14 protsenti, laenude refinantseerimist arvestamata 7 protsenti.

• Tartu põhitegevuse tulud – maksud, kaupade ja teenuste müük, jooksvate kulude toetused – on 98,5 miljonit eurot.

• Peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, selle oodatav laekumine on 52 miljonit eurot, kasv 6,6 protsenti.

• Põhitegevuse kulud on 93 miljonit eurot (kasv 5 protsenti), haridusele kulub sellest üle poole. Palgad tõusevad lasteaedades ning kultuuritöötajatel, ametnikel ja hoolekandeasutuste töötajatel.

• Investeeringuteks on 43 miljonit eurot, kasv 12 protsenti. Abiraha on sellest kaks kolmandikku. Suuremad investeeringud peale Idaringtee ehituse on Sõpruse silla remont, ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine ning Sõpruse silla paadisadam.

• Järgmisel aastal avatakse 13 uut lasteaiarühma. Remonditakse mitmeid koole ja lasteaedu, Tamme gümnaasiumi ja täiskasvanute gümnaasiumi tarbeks ostetakse Nooruse 9 kinnistu.

• Laenu on kavas võtta 4,2 miljonit eurot.

• Eelarve kinnitamist toetas 27 volikogu liiget, vastu oli 10.
--------------------------------------------

Arvamus

Tõnu Ints

Volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees

Tulemusega rahul ei ole, protseduuriga rahul ei ole. Linnavalitsus oli eelarve lohakalt ette valmis-tanud. Väga kahju, et linnaametnikele lubatud palgatõus jääb 1. jaanuaril tulemata. On kahju, et linnavalitsus ei leidnud raha lasteaednike palgatõusuks 1. jaanuarist. Võime siiski rõõmustada, et 1. aprillil see tuleb. On väga kahju, et laste koolitoidutoetuse suurendamiseks linnavalitsus raha ei näinud, kuigi see on kasvavas tulumaksulaekumises olemas.

Linnavalitsus on valdavalt pidanud monoloogi. Nii noortekeskuse kui ka Tamme gümnaasiumi asjus.

Linnavalitsus peab inimestega rohkem suhtlema, Tamme gümnaasiumi lahutamise ja uue hoone muretsemise eesmärke ei ole ei lastele, vanematele ega hoolekogule piisavalt selgitatud.

Urmas Kruuse

Tartu linnapea, Reformierakond

Hea meel on selle üle, et jätkatakse traditsiooni eelarve enne jõule vastu võtta, on selge, mis uuel aastal saab. Selgelt on tegemist eelarvega, mis investeerib inimestesse, tuleb palgatõus, kuigi kõigil mitte

1. jaanuarist. Liites juurde investeeringud, mis on 28 protsenti eelarve mahust, on see väga mahukas eelarve. Arvestatuna ümber Eesti kroonidesse, on see rekordeelarve.

Kui peaks tulema positiivne lisaeelarve, saavad sellest raha koolid ja lasteaiad, kõnniteed, teed, võiks kaaluda lisapalgatõusu.

Toivo Maimets

Volikogu IRLi fraktsiooni esimees

Eelarve on sama tore kui igal aastal. Oma kodus paned ju ka oma kulud tuludega kokku. Ega keegi pole selle vastu, et Anne noortekeskust teha või 1. jaanuarist palka tõsta. Ei saa ju põhimõtteliselt selle vastu olla.

Suhtlemist ja selgitamist on olnud piisavalt palju. Minul küll ei ole seda probleemi, et kui olen soovinud linnavalitsuse liikmetelt midagi küsida, siis ma ei ole adekvaatset vastust saanud.

Olev Raju

Volikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Alguses oli selge, mis toimus, kui istungi algus viidi kõiki kokkuleppeid rikkudes tund ettepoole. Siis me tegime selle tunni ilusti täis. Kahjuks läks asi hullemaks: see, kuidas volikogu esimees Mihhail Lotman käitus, tekitab kü-simuse tema umbusaldamisest.

Hullem on see, et kogu jutust hoolimata lasteaednike ja ametnike palgatõusu me ei saavutanud, kuigi raha on olemas – tulumaksu laekub ju rohkem.

Elada saab, aga ma kardan, mis saab situatsioonis, kui linn ei ole tööjõuturul konkurentsivõimeline.

Praegu ei ole küsimus vastandumises. Küsimus on selles, et Tartu ei ole jätkusuutlik siis, kui linnaeelarve on tasakaalus, vaid siis, kui inimesed on alles. See oht on praegu kõige hullem.