Aiapäkapikud leidsid sooja koha

Aeg on praegu selline, et väljas ja koduski ringi käies tuleb olla väga ettevaatlik, sest päkapikud on jälle liikvel. Nüüd on nende sugulased aiapäkapikud imbunud ka Tartu Ülikooli botaanikaaeda.

Aiapoodide kaubast väga erinevad aiapäkapikud peitsid botaanikaaia palmide, kaktuste ja muu lopsaka rohelise vahele Tartu kõrgema kunstikooli esimese kuni neljanda kursuse 23 skulptuuritudengit. Kas nad päkapikkude jaoks juba liiga suured ei ole?

«Kunagi pole keegi liiga suur, et päkapikke uskuda,» naeris kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna tudeng Rasmus Eist. Ja tegelikult oli asi nii, et aiapäkapikkude tegemise idee tuli kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna juhatajal Jaan Luigel ning tudengitel tuli pead ja käed tööle panna.

Muide, skulptuuritudengite looming teeb hea tuju ja ajab naerma, kuid Euroopas on aiapäkapikud täitsa tõsised asjad. Ainuüksi Saksamaal arvatakse tänapäeval olevat 25 miljonit aiapäkapikku. Suurimad tootjad asuvad Poolas ja Hiinas.

«Vaevalt me kunagi aiapäkapikke tootma hakkame,» ütles Rasmus Eist. «Nendegi tegemisest sai üsna siiber.»

Pealegi pole aiapäkapikkude tegemine-tootmine sugugi riskivaba, sest Euroopas tegutseb mitu aiapäkapikkude vabastusorganisatsiooni.

Näiteks aiapäkapikkude vabastusrindesse kuuluvad võitlejad arvavad, et inimesed sunnivad aiapäkapikke aedades orjatööle. Et orjust lõpetada, ronivad vabastusorganisatsioonide liikmed üle kõrgete tarade, varastavad aiapäkapikud ja viivad need kas vabasse loodusesse või Itaalias Barga linnas asuvasse maailma ainsasse aiapäkapikkude varjupaika. Mõni aasta tagasi vahistati Prantsusmaal 53-aastane mees, keda kahtlustati 150 aiapäkapiku varastamises-vabastamises.

Skulptuuritudengite näitus «Aiapäkapikk» jääb botaanikaaias lahti 6. jaanuarini.