Reno Laidre: vallad jäävad liitmata ja koolid sulgemata

Algusest peale oli selge vaid see, et eesmärk on inimeste õnnelikum elu Tartumaal. Kõik muu tuli läbi rääkida – muu hulgas ka see, mitu valda või mitu gümnaasiumi peaks maakonnas olema. Need kaks küsimust tekitasidki enim eriarvamusi.

Pea kõik asjaosalised tunnistasid, et tõhus arendustöö eeldab killustatusest ülesaamist. Ekspertide sõnul on 5000 elanikku see piir, millest väiksem kogukond ei suuda arengut tulemuslikult juhtida, st sisulist omavalitsust teostada. Et aga halduskorraldust on mõistlik muuta kogu riigis tervikuna, jäi uus valdade kaart praegu strateegiast välja.

Vaidlused gümnaasiumide üle kestsid viimaste nädalateni. Strateegia algne versioon nägi ette, et peale Tartu linna oleks gümnaasiumiharidust  otstarbekas anda ka Elvas ja Alatskivil.

Viimaks jõudsime siiski kokkuleppele, et üheltki kogukonnalt ei tohiks võtta võimalust soovi ja võimekuse korral oma lastele kohapeal keskharidust pakkuda. Otsuse aluseks oli arusaam, et tänapäeval ei ole keskharidus üksnes kitsas tee akadeemilise karjääri juurde – ka kutsekoolides õpetatakse perspektiivikamaid erialasid just keskhariduse alusel.

Maakonna arengustrateegia erineb valla, linna või ettevõtte omast, sest maakonnal pole üht otsustajat ja ühist eelarvet. Siin  on palju erinevaid tegutsejaid ja arengute mõjutajaid.

Küll aga oleks vaja, et tegevused ja otsused üksteist täiendaksid: kui teaduspark alustab uue hoonekompleksi planeerimist, siis lasteaiad võiksid juba soetada konstruktoreid ja koolid 3D-printereid, et tulevikufirmadele jätkuks nutikaid töötajaid.

Strateegia ongi paljude asjaosaliste vabatahtlik kokkulepe, mis ei keela ja käsi, vaid jagab suuniseid ja soovitusi. Seda ka järgmise kümnendi suurinvesteeringute (ELi tõukefondide raha, riiklikud investeeringud, omavalitsuste suured ühisprojektid) paigutamiseks, et neist võimalikult palju tulu tõuseks.

Praegusel Tartumaal on tugev positsioon hariduse kvaliteedikeskusena. Rändeandmed näitavad, et elu- ja töökohana oleme Harjumaast vähem ligitõmbav, kuid edestame siiski  ülejäänud Eestit.

Edu ei ole maakonnas õnnestunud saavutada keskuse ja ääremaade arengu ühtlustamisel.

Tulevikus soovib Tartumaa saada kasvavaks ja atraktiivseks piirkonnaks, mis on sisemiselt tasakaalustatud ja maailmaga hästi ühendatud.

Eesmärkidel on strateegias ka arvuline väljendus: näiteks soovime, et keskmine eluiga kasvab viie aasta võrra, välisüliõpilaste arv kahekordistub ning Tartu rahvusvahelised lennuühendused viivad viide sihtkohta.

Kust tulevad vajalikud rahalised vahendid elukeskkonna parandamiseks ja inimeste heaolu suurendamiseks? Meie strateegia kohaselt tuleb selleks eeskätt suurendada tootmise teadmismahukust ning võimet teenuseid eksportida.

Teadmis- ja oskusmahuka majanduse kasvukeskused on tänapäeval linnad. Sinna koonduvad inimesed, ideed, investeeringud. Ainult tugev keskus suudab eest vedada suurema regiooni arengut.

Eksperdid julgevad aina kõvema häälega välja öelda: ka Tartumaal on tulusam toetada töökohtade teket Tartu linnastus; vajaduse korral tuleb tagada töö kättesaadavus heade ja taskukohaste transpordi- ja netiühendustega. Maale võiks jääda sinna loomupäraselt kuuluvad tegevusalad ja asustusmustrid.

Targa majanduse ja suure tootlikkuse teine eeldus on ettevõtlik ja haritud rahvas. Peame haridust rohkem siduma ühiskonna ja majanduse arenguvajadustega, mitte pakkuma neid valikaineid, milleks koolis on juhuslikult õpetaja olemas. Ka omavalitsused peavad koolimajade remondi kõrval hakkama palju rohkem tähelepanu pöörama õppetöö sisule, kvaliteedile.

Suurte uuenduste ettevõtmine ei ole kunagi lihtne. Nii asjade, inimeste kui ka protsesside suhtes kehtivad inertsiseadused. Muutuse sünniks on vaja, et piisavalt paljud seda sooviksid.

Tartumaa arengustrateegia loodame lõplikult kinnitada uue aasta esimestel kuudel, seni kutsun kõiki selle teejuhiga (kättesaadav veebilehel tartu.maavalitsus.ee) tutvuma, kaasa mõtlema ning arvamust avaldama.