Linnavolikogus: puntras

Ülikooli raamatukogu ees, kus volikogu istungiteks saali rendib, oli lasteaiatöötajate pikett. Lasteaiaõpetajad nõudsid palgatõusu, mida linnavõim nüüd näpuotsaga lubab.

Istungitesaali ees jagasid uue Anne noortekeskuse eest võitlejad oma voldikuid. Mäletatavasti osutus keskuse ehituse hind 3,1 miljonit eurot riigihankel umbes 300 000 euro võrra kallimaks, kui linn euroraha kaasates selleks ette nägi.

Et euroraha osa noortekeskuse ehituses oleks võrreldes tavapärase kuni 85 protsendiga ka kasin, umbes kolmandik, ei pea koalitsioon selle ehitamist õigeks. Abilinnapea Argo Annuki sõnutsi ohustaks see euroliidu järgmise rahastusperioodi projektidele omaosaluse leidmist.

Arupärimiste ajal meenutas aga keskerakondlane Artjom Suvorov, et uus noortekeskus on koalitsioonilepingu lubadus. Kui seda ei tule, on keskuse päralt lagunev-hallitav maja, mis ei käi kuidagi kokku laste- ja noortesõbraliku linna tiitliga, mille Tartu on Unicefilt pälvinud.

Keskerakondlane Natalja Trošina lisas veel tõdemuse, et liikumispuudega lastele on praeguse noortekeskuse ja ka Lille maja ehitusliku iseloomu tõttu ligipääs huvitegevusele takistatud.

Noortekeskus ja lasteaiatöötajate palk olid ka kaks suurt teemat, mis läbisid Tartu tuleva aasta enam kui 151 miljoni euro suuruse linnaeelarve esimest lugemist. Sõna pingeline tarvitasid eelarve koostamise iseloomustamiseks nii põhiettekande teinud Argo Annuk kui ka eelarve kaitseks sõna võtnud linnapea Urmas Kruuse ja rahanduskomisjoni esimees Väino Kull.

Väsinud olemisega linnapea ütles vestluses, et veel volikogu päeval istus linnavalitsus üle kahe tunni koos ja otsis kärpekohti katmaks lasteaiaõpetajate palgatõusu raha.

Üks lahendusi on kevadise loodetavasti plussmärgiga lisaeelarveni edasi lükata linnaametnike masu ajal kärbitud palga taastamine. Raskuskoht on siin, et ametnikud peaksid oma allkirjaga kinnitama, et nad on jätkuva palgavähendusega nõus, kuid linnal pole ka sunnimehhanismi puhuks, kui nad palgatõusuootuse taustal allkirja ei anna.

Hoolimata linna tulude seitsmeprotsendisest kasvust kummitab rahanappus, mida võimendab hinnatõus ja Idaringtee ehitus, ja sellest tulenevad valikud võivad mitmete sõnavõtjate meelest olla arenguid pärssivad.

Sotsiaaldemokraat Peep Peterson tõi välja, et vale oleks uut Anne noortekeskust käsitleda kui sotsiaalobjekti, selline keskus on ka majanduspoliitiliselt oluline, pidades silmas selle kasvandike panust täiskasvanutena tööle asudes.

Küsimusi ja märkusi oli terve laviin, mis näitab, et opositsioon on eelarve eelnõu suhtes üsnagi rahulolematu.

Nii peeti mitmes avalduses kaheldavaks Nooruse 9 koolihoone ülikoolilt väljaostmise otstarbekust, muretseti hariduse tugispetsialistide palgaraha pärast, mida võibolla ei saa riigilt loodetud mahus.

Keskerakondlane Olev Raju ei saanud suskamata jätta, et Tartu peab vabaturuelektri eest maksma 5,964 senti kilovatt-tunnist, Tallinn suutis aga välja võidelda hinna 5,341 senti. Tartu elektrivajaduse juures – 20 GWh aastas – tähendab see väga suurt erinevust.

Sotsiaaldemokraatide algatusel arutati linnale olulise küsimusena koolireformi ja tugevate põhikoolide loomist.

Sotsi Marju Lauristini tõdemuse järgi on linnavõim seni rääkinud eelkõige gümnaasiumireformist, kuid reformi süda on põhikoolis, kus väiksest mudilasest kasvab isiksus, põhikooli tase määrab edukuse kõigil järgmistel haridustasemetel.

Kui volinike, haridusteadlaste ja -ametnike sõnavõttudes esitatu kokku võtta, on murekohad koolimajade, klassiruumide ja ainekabinettide ebaühtlane, kohati ka halb olukord või tehniline varustatus, tänapäeval hädavajaliku tugipersonali nappus, õpetajate koolituse ja täienduskoolituse edendamine. Ka selge tegevuskava puudumine, mis näitaks sammud ja viisid, kuidas koolivõrgu arengukavas sõnastatud eesmärkide poole liikuda.

Arutelu läks osalejatele korda, mille kinnituseks on otsus moodustada järjekordne töörühm.