Tartusse tuli Soome raamatukunsti tipp

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogu juhataja Edith Hermann hoiab käes Soomes möödunud aastal ilmunud trükiste hulgast kõige kaunimaks tunnistatud teost. Tema ees laual on teised Soome kaunitarid ning selja taga Eesti mullused ilusaimaiks tunnistatud raamatud.
Raamatukogu juhataja Edith Hermann hoiab käes Soomes möödunud aastal ilmunud trükiste hulgast kõige kaunimaks tunnistatud teost. Tema ees laual on teised Soome kaunitarid ning selja taga Eesti mullused ilusaimaiks tunnistatud raamatud. Foto: Sille Annuk

Kummad on ilusamad, kas Eesti või Soome kauneimad raamatud? Igaüks saab neid ise võrrelda, kui läheb Tartu kõrgema kunstikooli raamatukokku Tolstoi tänava õppehoones. Seal on kaks näitust kõrvuti.

Eile avatud väljapanekul Soome 2011. aasta kauneimatest raamatutest on eriliselt esile tõstetud Harry Salmenniemi teos «Runojä», mille on kujundanud Markus Pyörälä. Põhjuseks on asjaolu, et just selle kuulutas Soome raamatukunsti komitee kauneimaist kauneimaks.

Komiteelt sai auhinna ühtekokku 24 mullu trükist tulnud raamatut-raamatusarja ja 10 kõige ilusamat raamatukaant. Kõige sellega saab huviline lähemalt tutvuda veebisaitidel www.kauneinkirja.fi ja www.finst.ee.

Kauneimad seal ja siin

Sealsamas raamatukogus saab vaadata mulluseid kauneimaid Eesti raamatuid. Nagu meil kombeks, ei ole nende hulgast kõige ilusamat välja valitud.

Kõrgema kunstikooli raamatukogu juhataja Edith Hermann ütles väljapanekuid tutvustades, et esmapilgul ei ole kahe maa raamatukujunduses väga suurt erinevust märgata. «Maitse-eelistused on ju meil põhjamaades suhteliselt sarnased,» lisas ta.

Erinevusi põhjustab juhataja sõnul asjaolu, et Soome raamatukunsti komitee on valinud kauneimaid raamatuid alates 1947. aastast, Eestis sai  sama tegevus alguse 1958. aastal.

Soomlastel on õnnestunud raamatukultuuri hoida kõrgel järjel pikka aega, Eestis ei pakkunud nõukogude aeg kuigi häid trükitehnilisi võimalusi. «Nüüd me hakkame tasapisi järele jõudma,» ütles Hermann.

Näituse avamisel eile õhtupoolikul esines asjakohase loenguga Teemu Lipasti, kes on Metropolia kutsekõrgkooli graafilise disaini lektor ja raamatukunsti komitee liige.

Näitus koostöös

Loeng ja näitus said teoks koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga. Näituse on kujundanud Tartu kunstikooli õpilased Geiti Tsetser, Mariisa Põld ja Kätlin Nurm. Raamatukogu juhataja tõstis eriti esile nende loodud uuelaadseid volditud järjehoidjaid, aga ka muud kujundust.

Näitust «Soome kauneimad raamatud 2011» saab kõrgemas kunstikoolis vaadata 17. jaanuarini. Samalaadne väljapanek Eesti trükistest on sealsamas veel vaid 17. detsembrini.

Soome iseseisvuspäev ulatub ka tartlaste ette

Homme, 6. detsembril on Soome Vabariigi 95. aastapäev. Tavapäraselt tähistatakse põhjanaabrite iseseisvuspäeva Tartus mitme sündmusega, mida korraldavad kohalikud soome organisatsioonid ja eestlastest Soome sõbrad.

Eriti pidulik on kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas täna kell 18. Tuglase Seltsi juhataja, kirjanik, tõlkija ja estofiil Juhani Salokannel peab peokõne. Tervitusega esinevad teiste seas Soome suursaadik Aleksi Härkönen ja Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.

Aktusele järgneb elektrikandle mängija Senni Eskelise ja laulja Kaisa Leskise kontsert. Kõlavad Soome autorite lood.

Iseseisvuspäeva puhul austab Soome kaitseministeerium Soome sõdade eestlastest veterane soomepoisse Helsingis piduliku lõunasöögiga.

Teistel on naaberrahva toite võimalik proovida Tartus Ingeri maja söögitoas (Veski 35) 7. detsembrini ning kohvikus Moka (Küütri 3) täna ja homme.

Tavakohaselt kõlab Tartu raekoja tornist homme kell 14.02 kellamänguna Jean Sibeliuse «Finlandia».

Nagu ikka, kogunevad nüüdki soome üliõpilased ja innukaimad Soome sõbrad raeplatsile kellamängu kuulama ja vabariigi aastapäeva tähistama. (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles