Tagasi
foto: Sille Annuk / Postimees
Nüüd aga tuleb Tartu eelarvet vähendada 157,8 miljoni krooni ehk 9,1 protsendi võrra seoses riigi poolt laekuvate summade kärpimise ja kujunenud majanduskeskkonna tõttu. Võrreldes 2008. aastaga kujuneb linna eelarve 184 miljonit krooni väiksemaks. Mitmed omavalitsused seisavad silmitsi veelgi suuremate kärbetega, seda nii raskema majandusliku olukorra kui ka senise optimistlikuma tulevikku vaatamise tõttu.
Kahanenud tulud
Erinevalt riigist oleme Tartus olnud eelarve koostamisel konservatiivsemad ja juba möödunud aastal kavandasime eelarve mahu langust võrreldes eelnenud aastaga. Samal ajal jätkas riik optimistlikult eelarve tulude üle 15-protsendilist kasvatamist, uskudes, et palkade kasv jätkub ja sisetarbimine ei vähene.
2009. aasta eelarvet kinnitades ei läinud me ka kaasa opositsiooni tuhinaga suurendada linna tulusid.
Tulude planeerimisel arvestasime, et riik vähendab teede korrashoiuks, koolide investeeringute ja tasandusfondist tulevaid vahendeid ligi kolmandiku võrra. Seoses riigi kärpekavaga vähenesid nimetatud toetused veelgi.
2008. aastal eraldas riik nimetatud toetuste ja lasteaedade programmi raames Tartule 128 miljonit krooni, pärast eelarve kärbet aga saame vaid 56 miljonit krooni ehk 72 miljonit krooni vähem.
Kiirelt kasvav töötus ja palkade kärped mõjutavad kõige enam linna eelarve tulusid, lisaks veel riigipoolne omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa vähendamine. Seetõttu moodustab maksutulude vähenemine kõige suurema osa (97 miljonit krooni) kogu kärpest.
Et Tartus tuleb ligi 40 protsenti füüsilise isiku tulumaksu laekumistest avaliku sektori eelarvest palka saavate inimeste töötasudelt ning ettevõtjate konkurentsivõime on hoidnud tööpuuduse Tartus Eesti keskmisest madalama, siis tõenäoliselt on kavandatud kärbe piisav. Loodetust kauem viibis rahalise toetuse otsus teaduskeskuse Ahhaa rajamiseks, mistõttu tööd lükkuvad osaliselt järgmisse aastasse ja võtame vähem laenu (vähenevad finantseerimistehingud).
Mis kõik väheneb
Tartlasele on oluline teada, mida kärpimine endaga kaasa toob. Erinevate valdkondade eelarvete vähendamist kavandades lähtusime põhimõttest, et tulemus oleks linlasele võimalikult vähe tuntav ja märgatav. Selle ülesande tegi lihtsamaks üleüldine hindade langus nii ehitusturul kui ka sisseostetavate teenuste (näiteks kütte) osas.
Kiidusõnu tuleb öelda linna koostööpartneritele, kes olukorda mõistes olid valmis linnapoolse rahastuse 10-protsendilise vähendamisega.
Kuna riigi otsused tulid eelarveaasta sees, siis ei ole võimalik järelejäänud aasta jooksul tegevusi mõistlikul moel ümber korraldada nii, et sellest kaugemas tulevikus tõsist kahju ei sünniks. Seepärast andis volikogu loa tasuda tänavate ülekatete eest osaliselt järgmisel aastal. Tänavate kehva olukorda vaid lappimisega leevendades kujuneks nende kordategemine tulevikus oluliselt kallimaks.
Tõsiasi on seegi, et osa töid, kahjuks investeeringuid, tuleb edasi lükata ning on paratamatu, et pärast nii suurt rahahulga vähendamist langeb osaliselt avalike hüvede maht ja tase, millega me seni harjunud oleme.
Põhiosa eelarve kärpest moodustab tegevuskulude 87,9 miljoni kroonine vähendus, sellest omakorda suurema osa personalikulude (40,5 miljonit krooni) vähendamine. Langesid linnavalitsemises töötavate inimeste palgad ja haridustöötajate kavandatud palgatõus on väiksem.
Kuna alampalk ei tõuse, siis vabanesid alampalga tõusuks kavandatud vahendid ning vähenesid asutuste personalikulud.
Lisaks vähenevad remontide, inventari soetamise, koolituste ja lähetuste eelarved. Kultuuri, sotsiaalse kaitse ja haridusvaldkonna tegevuskulude osakaal linna tegevuskuludes on 72 protsenti ja ehkki kärped neis valdkondades on protsentuaalselt kõige väiksemad, moodustavad need 58 protsenti kõigi tegevuskulude vähendamisest.
Peame leppima
Tegevuskuludes vaatasime üle sisseostetavate teenuste mahud. Peame leppima sellega, et linnale kuuluvates hoonetes ei suuda me vajalikus mahus jooksevremonti teha, tänavate puhastamise sagedus harveneb ning tuled sütivad linnas veidi hiljem ja kustuvad varem.
Samas jäid endiseks nõuded kevadisele tänavapuhastusele ehk 20 päeva jooksul peab linn saama talvel kogunenud prahist puhtaks. Kokku vähenevad linnamajanduse tegevuskulud 16,4 miljonit krooni.
Investeeringud vähenevad 69,8 miljonit krooni, sellest 20 miljonit krooni on seotud teaduskeskuse Ahhaa ehitamisega, 13 miljonit tänavate asfalteerimisega. Suurematest objektidest lükkub tulevikku lasteaia Karoliine juurdeehitis ja vana hoone rekonstrueerimine.
Euroopa Liidu toetuste abil suudame sel aastal linna arengusse investeerida 302,7 miljonit krooni, mis moodustab 19,1 protsenti vähendatud eelarve kogumahust.
Kahtlemata mõjutavad linna eelarve kärped majanduse arengut laiemalt. Väiksemas mahus investeeringud ja teenuste ost ning ostuvõime vähenemine tähendavad täiendavat kokkutõmbamise vajadust ka erasektoris, koondatud töötajad tööpuuduse kasvu ning maksutulude kahanemist.
Usun, et uus olukord paneb meid kodanikena tõsisemalt mõtlema soovitud avalike hüvede ja nende hinna ning laiemalt ühiskonnakorralduse (haldusreform) üle.
