Otse Tartu-Põlva teele jääva Leevijõe küla rahvas tõestas nii endale kui ka teistele, et kui suurelt mõelda ja tööd innukalt ette võtta, on ka tulemus võimas.
Külaselts liigutab jõge ja järvi
24. november 2012, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja said kaks külas asuvat järve – Veskijärv ja Külajärv – uued tammid koos kalatreppidega. Lisaks paigaldas ehitusfirma Skanska EMV maantee alla suuremad truubid ning Leevi jõge ja Veskijärve ühendab nüüd senisest kümme korda rohkem vett läbi laskev toru.
Ehitus läks kokku maksma peaaegu miljon eurot. See on aga alles tööde esimene etapp. Nimelt on kohalikke elanikke ühendaval Leevijõe Seisundi Parandamise MTÜ-l kavas kulutada veel ligikaudu 1,7 miljonit eurot keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud raha, et puhastada setetest nende kahe järve ja veel kolmandagi põhi. Kolmandaks järveks on Vastse-Kuuste aleviku külje alla ulatuv Poti järv.
Sobiv ka koelmuks
Nõukogude aja lõpus Vastse-Kuuste majandi heinamaade niisutamiseks rajatud paisjärved jõudsid oma algset eesmärki täita mõned aastad. Riigikorra muutus peatas pumbad, kaunid veesilmad ahvatlesid aga kodu rajada soovivaid inimesi.
Nüüd, paarkümmend aastat hiljem on järvede kaldal mitu korda rohkem maju kui toona. Järved ise on aga vananenud: põhja katab paks muda ning vees vohab vetikas. Lisaks nõuab Euroopa Liit, et forellijõgedele rajatud tamme peavad kalad saama ületada.
Et midagi peaks nende järvedega ette võtma, otsustas kohalik rahvas juba 2006. aastal, rääkis Leevijõe Seisundi Parandamise MTÜ juht Enn Kulp. Kaks aastat hiljem valmis järvede seisundi hinnang ning siis asuti ka projekte kirjutama.
Käesoleva aasta suvel algasid järvede ääres lõpuks suured tööd. Truupide paigaldamiseks kaevati kahest kohast läbi Tartu-Põlva maantee. Veskijärve pooleteise ja Külajärve kolme meetri kõrguse paisu asemel on nüüd kalatrepid, mis peaksid võimaldama uimelistel vabalt rännata.
Kalatrepid näevad välja justkui kärestikulised ja ohtrate kividega jõed, mille põhi on kaetud kruusaga. «Käänud ja laiemad kohad ei ole mitte ehitaja lohakus, vaid mõeldud forellidele kudemiskohtadeks,» rääkis Kulp.
Et veetase ei tohi järvedes kõikuda rohkem kui 40 sentimeetrit, rajati tammidele ka laiad ülevoolukärestikud. Laiad ühelt poolt seetõttu, et suurvee ajal rohkem vett ära juhtida, teisalt sellepärast, et kalu mitte segadusse ajada. Nimelt ujub kala suurema vooluhulga suunas, ülevoolukärestikust ta aga üles ei pääse.
Ujumiskohta pole
Järved on küll ilusad vaadata, kuid enam kui paarikümne aasta vältel pole välja kujunenud ujumiskohta, ehkki Vastse-Kuuste rahvas on suvisest suplusvõimalusest kaua unistanud.
Vastse-Kuuste vallavolikogu esimehe Inge Muttiku sõnul on pärast järvede puhastamist kavas ranna rajamine uuesti päevakorda võtta. Takistuseks on paraku asjaolu, et järvi ümbritsevad valdavalt eramaad. Muttik avaldas lootust, et ehk läbirääkimised mõne maaomanikuga siiski õnnestuvad.