Vari puutus kokku magusa tööga

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Poska gümnaasiumi abiturient Triin Kingu käis eile Werneri tootmistsehhis Gustav kondiitritööd katsetamas. Torte sai ta päeva esimeses pooles vaid kaugelt vaadata, kõigepealt tuli kätt harjutada suurte plaadikookide valmistamisel.
Jaan Poska gümnaasiumi abiturient Triin Kingu käis eile Werneri tootmistsehhis Gustav kondiitritööd katsetamas. Torte sai ta päeva esimeses pooles vaid kaugelt vaadata, kõigepealt tuli kätt harjutada suurte plaadikookide valmistamisel. Foto: Sille Annuk

Poska gümnaasiumi abiturient Triin Kingu sai eile veeta päeva magusas kohupiimalõhnas. Ja erinevalt sadadest teistest töövarjudest sai tema käed tööle külge panna.

Esimesed paar tundi Werneri tootmistsehhis Gustav Võru tänavas lõid neiu romantilisele ettekujutusele kondiitritööst küll paraja vopsu. Algajale küpsetajale anti pihku spaatel ja ülesandeks kuulsa porgandikoogi taina laialimäärimine suurtesse vormidesse.

«See on päris tuim töö,» nentis Kingu ja lisas, et ka ootamatult raske. Viies koogipõhi läks juba üsna kiiresti, kuid esimese piisavalt ühtlaseks silumine võttis üksjagu aega.

Proovida sai kõike

Triin Kingu rääkis, et koka või kondiitri töö oli tal varjutamiseks teine valik, alguses lootis ta saada loomemajanduskeskusse ning jälgida midagi kunsti või disaini vallas. Mida ta ise pärast kooli lõpetamist teeb, neiu veel ei teadnud, aga mõtteid ja võimalusi on pea täis.

Kondiitriameti kunstilisemat külge sai Kingu katsetada pärast lõunat, kui ta lubati lõpuks tortide tuppa küpsetisi kaunistama.

Töövarju eest vastutanud ostu-müügisekretär Teele Piispa rääkis, et keerulisemat tööd oleks tegelikult võinud anda kohe. Kuna see nõuab siiski rohkem juhendamist ja just neljapäevad on Gustavis enamasti kõige kiiremad, pidi sellega pisut ootama.

Piispa sõnul ollakse neil juhendamise ja õpetamisega igatahes harjunud, sest kuigi töövarjud käivad kord aastas, on peaaegu kogu aeg tööl praktikante kutsekoolist.

Tartus suurima vahendajana õpilastele töövarjukohti otsinud kutsehariduskeskuse info- ja karjäärinõustamiskeskuses nägid kaheksa-üheksa inimest kuu aega vaeva, et kõigile sobiv varjutatav leida.

Karjääriinfo spetsialist Piret Aruniit rääkis, et töö oli väga mahukas ja paljudel ettevõtetel võttis vastamine aega. Ühe eitava vastuse korral tuli tal näiteks kahe päevaga noorele uus koht leida. Neid, kes mingil põhjusel loobusid või kohta ei saanud, oli umbes 270 huvilisest siiski vaid kümmekond.

Vaid osa tööst nähtav

Aruniit rääkis ka, et nii mõnigi noor ei saanud osa oma valitud ametimehe tervest päevast. Näiteks psühholoogi juures ei saa nõustamist jälgida konfidentsiaalsuse tõttu ning ka firmajuhtidel on koosolekuid, kus varjul ei lasta salajase teabe tõttu osaleda. Psühhiaatreid ei saanud eile aga üldse jälgida, sest enamik neist oli Tallinnas konverentsil.

Selle loo valmimist saatis töövari Sandra Tituk Tartu Tamme gümnaasiumist.

Töövarjupäev

• Iga-aastane gümnasistide üritus, kus noored saavad tutvuda ametitega ning näha, milliseid oskusi ja teadmisi neil selles töös vaja läheb.

• Osales üle Eesti umbes 3000 õpilast ligi sajast koolist.

• Tartust oli osalejaid 300 ringis, mõned otsisid endale koha ise, teised pöördusid vahendajate poole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles