Mõne nädala eest võtsid õpilased Ida-Virumaast Saaremaani mõõtu veebis toimuva mõttespordiolümpiaadi esimesel etapil.
Netiolümpiaad liidab mõtlejaid üle riigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kabes oli gümnaasiumi vanuseklassis parim Mart Pae Nõo reaalgümnaasiumist, ta pälvis neljanda koha. Tema koolikaaslane Maksim Ševtšenko oli viies. Gomokus kuulus gümnasistide kolmas koht Erik Männile samuti Nõost.
Sudokus jõudsid põhikooli vanuseklassis esikümnesse kaks tublit lahendajat Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumist – Greteliis Terve ja Laura Laas; gümnasistide seas said nelikvõidu nõokad Kalle Klaos, Mart Pae, Kerttu Volk ja Allan Veskilt.
Lisaks kabele, gomokule (eesmärk saada viis nuppu ritta) ja sudokude lahendamisele võisteldakse olümpiaadil ka males. Kõigil aladel käib arvestus kolmes vanuserühmas (algkool, põhikool, gümnaasium).
Veel saab registreeruda
Kõigil aladel võistelnud Kalle Klaos tunnistas, et talle on keerulisim kabe, sest seda ta lihtsalt ei oska nii hästi. Võistlussüsteem, mis ei eelda võistlejate kogunemist ühte kohta, talle ja ta koolikaaslastele täitsa meeldib, kuigi ka reaalsel kokkutulemisel oleks nende arvates omad plussid.
Tartumaa kooliõpilastest võistlesid lisaks Nõo reaalgümnaasiumi 19 noorele ka 40 õpilast Kambja põhikoolist, kaks Tartu kunstigümnaasiumist ja kolm Tartu Kivilinna gümnaasiumist. Jõgevamaad esindasid lisaks Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi 15 õpilasele kuus noort Kivimäe põhikoolist.
Nõo reaalgümnaasiumi füüsikaõpetaja Peet-Märt Irdt rääkis, et neil on kokku sattunud hea punt huvilisi. «Ilmselt loeb ikkagi see, et meie õpilastel on loogiline mõtlemine suhteliselt hästi arenenud. Kasuks tuleb kindlasti seegi, et nad osalevad suhteliselt palju igasugustel olümpiaadidel ja võistlustel,» rääkis ta ja lisas, et samuti on neil juba väike vint.ee turniiride kogemus.
Olümpiaaditurniir on suletud, nimelt osalevad seal ainult koolide kinnitatud õpilased, kuid huvilised saavad olümpiaadile end kirja panna ka hooaja keskel. Esimesele etapile oli registreerunud 56 kooli ja 500 õpilast. Enim osalejaid oli kabes – 250. Ülejäänud aladel oli võistlejaid pea võrdselt, 170–180. Turniiril veebiruumis vint.ee toimuvat saavad jälgida kõik huvilised.
Mõttespordi veebiolümpiaadi korraldab Eesti Mõttespordi Liit selleks, et teadvustada üldsusele mõttesporti kui võistlusala ning populariseerida seda eelkõige õpilaste seas.
Loogilisele mõtlemisele hea
Et noored sisustavad enamiku vabast ajast veebikeskkondades, tundus korraldajale Marten Meikopile loogiline neid mõttespordi pisikuga nakatada just seal.
Võistlust korraldatakse juba kolmandat aastat. Alustati Lõuna-Eesti viie suurima kooli kohtumisega internetikabes ja -males. Mullu laiendati kabe- ja malevõistlust terve riigi koolidele, sel aastal jõuti lõpliku formaadini: neli populaarseimat mõttespordi ala, kolm vanuserühma ja neljaetapiline turniirisari, mis teeb kokku lausa 48 turniiri.
Meikopi arvates on mõttesport koolilastele tähtis samadel põhjustel, miks koolis on kasulik õppida matemaatikat. «Nii mõttesport kui ka matemaatika õpetavad loogiliselt mõtlema ja loogilise mõtlemise oskust on vaja igas eluvaldkonnas, millega noor kunagi tegelema hakkab,» selgitas ta ja lisas, et mõttesport arendab ka keskendumisvõimet.
Mõttespordiolümpiaad
• 14.–17. jaanuar
• 4.–7. märts
• 6.–9. mai
• Igal etapil on kavas kõigi alade turniir kolmes vanuserühmas.