Tartu tuleva aasta eelarve lubab 200 uut lasteaiakohta, Sõpruse silla remonti ja avaliku sektori töötajate palgatõusu, kuid näeb ette ka nelja miljoni euro juurdelaenamist ja seni tavatut Tartu Veevärgist omanikutulu väljavõtmist.
Tartu tuleva aasta eelarvet turgutab laenuraha
21. november 2012, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnaeelarve mahuks on kavandatud 151,69 miljonit eurot, linnaeelarve reaalkasv, arvestamata laenude refinantseerimist, on 7,1 protsenti.
Rahandusvaldkonna abilinnapea Argo Annuk märkis, et tubli panuse selleks annab Tartu maksumaksjate keskmise palga kasv masueelsele tasemele, maksumaksjaid on aga 5000 võrra vähem kui enne masu.
Füüsilise isiku tulumaksu loodetakse 6,5 protsenti enam kui tänavu ja Annuk tõi välja, et kasvavad ka linna saadavad toetused. «Tulude struktuurist on näha, et suur osa kasvust tuleb tänu toetustele,» nentis ta.
Kuna käsil on Idaringtee ehitus ja muudki abirahaga rajatavad, kuid omaosalust nõudvad objektid, on linnavalitsuse hinnangul raha juurdelaenamine möödapääsmatu. Uusi laene näeb linnaeelarve eelnõu ette 4,1 miljonit eurot.
Laenukoormust vähemaks
Annuk nimetas, et linna siht on laenukoormust vähendada. See võiks olla 45 protsenti omatuludest, on aga tuleva aasta lõpuks ilmselt 52 protsenti, mis tähendab, et punase 60 protsendi piirini varu on. Seda varu tuleb aga hoida juhuks, kui majandus peaks taas vähikäiku tegema või kui Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on vaja kaasrahastada abirahaprojekte. Uue laenu võtmise plaan ei tähenda tingimata, et linn plaanitud mahus raha ka laenab.
Sama märkus käib kava kohta võtta Tartu Veevärgist välja 500 000 eurot omanikutulu. See on tavatu, sest seni on linn omanikuna eelistanud, et veevärk suunab teenitud tulu investeeringuteks. Veevärgi nõukogu esimees Veljo Ipits ütles, et nõukogu soostus selle plaaniga, sest linnal on Idaringtee ehituse tõttu rahavajadus suur. Kui linna muude tulude laekumine ületab ootusi, ei pea dividende välja võtma.
Linnapea Urmas Kruuse tõstis esile, et linn saab uuel aastal juurde üle 200 lasteaiakoha, suudab osta Nooruse 9 koolimaja, mis on mõeldud täiskasvanute gümnaasiumile ja Tamme gümnaasiumile, ning jätkata teiste haridushoonete remonti. Lasteaiakohtade loomiseks kulub kolm miljonit eurot, haridusvaldkonda kokku üle kuue miljoni.
Linnamajanduse valdkonnas on viimaks jõutud Sõpruse silla remondini, samuti on eelarves Kroonuaia silla paisuvuugi remontimise raha.
Sildade, teede ja kõnniteede ehituseks ning remondiks on kavandatud kokku 28,7 miljonit eurot, kuid Idaringtee võtab sellest üle 26 miljoni. Kruuse nimetas tähtsana, et kõnniteede ehitusse kulub senisest rohkem raha.
Vanad palgad tagasi
Kruuse tõstis esile ka kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgatõusu.
Sotsiaalala abilinnapea Jüri Kõre ütles, et hooldajate palga tõstmine on vältimatu, sest peab kaasa minema tervishoiuvaldkonna palgatõusuga, et töötajaid hoida.
Annuki sõnul ei lähe palgatõus mööda ka linnavalitsuse ametnikkonnast, kellele taastatakse masueelne palk, sellest tulenevalt suurenevad palgad kaheksa protsenti. Palga taastamine ei puuduta vahepeal restruktureeritud üksusi.
Jüri Kõre tõi välja ka riski, et kasvab vajadus maksta senisest rohkem ühekordseid toetusi, kui kerkib elektri hind ning haiglates visiidi- ja voodipäeva tasu. «On vähe omavalitsusi, kes on sellele mõelnud,» lausus ta.
Linnaeelarve koostamist hindasid linnavalitsuse liikmed väga pingeliseks, sest esialgsed taotlused ületasid võimalusi 20 miljoni euro võrra ja helesiniseid unistusi tuli kärpida palju. Vähendati muu hulgas koolimajade ja teede remondi plaane.
Linnaeelarve on nüüd volikogusse saadetud. Selle esimene lugemine on plaanis volikogu 6. detsembri istungil ja vastuvõtmine 20. detsembril.