Majandusminister Juhan Parts vastas 12. novembril riigikogus Estonian Airi tulevikku puudutavatele küsimustele. Muu hulgas ta lausus: «Ma veel kord ütlen, et kõige tähtsamad on lennuühendused. See on kõige olulisem!»
Toomas Noorem: kõige tähtsam on lennuühendus – ka Tartule!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega riigiettevõttest rääkides saadakse lennuühenduse tähtsusest aru, kuid ülikoolilinna Tartu ühendus rahvusvaheliste koostöövõrgustikega näib olevat vaid tartlaste enda mure.
Tartu Teaduspargi visioon ütleb, et teaduspark on aastaks 2013 teadus- ja tehnoloogiamahukate firmade rahvusvaheline kasvukeskus ja regiooni innovatsioonisüsteemi arengumootor.
Parim on otsesuhtlus
Selle visiooni elluviimise nimel oleme teinud kõvasti tööd: teaduspargist välja kasvanud firma Metec on Tartu üks suurimaid tööandjaid ja eksportööre ning meie pargis töötab ligi 70 edukat arendusfirmat neljasaja töötajaga materjali-, info- ja biotehnoloogia vallas.
Tartu Teaduspark on aktiivselt osalenud mitmekümnes rahvusvahelises koostööprojektis, mille abil on toodud Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonda uusi teadmisi ja arendatud uusi tehnoloogiaid.
Vähetähtis pole ka asjaolu, et nende projektide raames Euroopa Liidust saadud raha ületab 7 miljonit eurot ja see summa on läinud nii uute pooltööstuslike laborite rajamisse kui ka uute koostöövõrgustike arendamisse ning selle kaudu ka uute töökohtade loomisse.
Paraku on iga aastaga saanud üha selgemaks, et lisaks uutele telekommunikatsioonivahenditele ja suhtluskanalitele on rahvusvahelise koostöö arendamisel enamasti siiski määrava tähtsusega võimalused otsesteks kohtumisteks.
Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et Tartus töötavad ettevõtjad, teadlased ja ametnikud peavad saama reisida mugavalt ja kiiresti paljudesse Euroopa ja maailma sihtpunktidesse ning nende külalised omakorda peavad saama tulla Tartusse ilma liigse ajakuluta, sest aeg on kõige piiratum ressurss.
Hoolimata mõningatest puudustest stabiilsuses on praegune Tartu-Tallinna lennuühendus seda rolli siiani tänuväärselt täitnud. Näiteks keskmisel sügiskuul septembris käisid teaduspargi töötajad kuueteistkümnel korral lähetuses, mis nõudis Tartu-Tallinna liinil sageli lendamist.
Rängad kaotused
Nüüd, kui Estonian Air on otsustanud selle liini 21. detsembrist sulgeda, muutub paljudele ettevõtjatele ja teadlastele rahvusvahelise koostöö arendamine keerulisemaks ning kindlasti satub löögi alla ka Tartu ja Lõuna-Eesti konkurentsivõime laiemalt.
Ettevõtjad ja teadlased, kellega teaduspark sel teemal suhtles, näevad selle lennuliini kadumise tagajärjel tekkivat mitmeid probleeme.
Esiteks. Rahvusvaheliste ürituste, sealhulgas konverentside, seminaride ja projektikohtumiste korraldamine Tartus on märksa keerulisem, sest osalejad ei ole enamasti huvitatud lisanduvast ajakulust ja bussisõidust, et Tartusse jõuda. Seetõttu ei ole võimalik oma partneritele Tartut tutvustada ja kaudselt kaob Tartu paljude välispartnerite mõttekaardilt.
Peale selle kaotavad kliente Tartu ettevõtted – hotellid, restoranid, konverentsikeskused jne.
Teiseks. Tartus asuvate firmade ja teadusasutuste töötajate osalemine välismaal peetavatel üritustel muutub logistiliselt keerulisemaks ja ka kallimaks, sest tuleb lisaks tasuda hotellikulude eest kas Tallinnas või välismaal, kuna ei ole võimalik varahommikul Tartust lennukiga reisi alustada ning hilisõhtuks tagasi koju jõuda.
Seetõttu võivad paljud firmad loobuda oma tegevuste toomisest Tartusse, mistõttu kaotab linn võimaluse saada juurde uusi töökohti ja maksutulu.
Kolmandaks. Tartu ettevõtete välismaal paiknevatel klientidel, tellijatel ja võimalikel investoritel on raske külastada Tartu ja Lõuna-Eesti firmasid ning seetõttu võivad mitmed tellimused ja investeeringud minna kohtadesse, kuhu on parem ligipääs. Kokkuvõttes langeb Tartus paiknevate firmade käive ning vähenevad välisinvesteeringud.
Ja lõpuks. Lennuühenduse võimaluse puudumine on ka sümboolse tähendusega – lennuühendusega linn paistab väljast suurem, ilma lennuühenduseta aga väiksem ja marginaalsem.
Tartu provintsiks? Ei!
Kõik see näitab, et toimiv lennuühendus on paljudele Tartu ja Lõuna-Eesti ettevõtjatele ja teadlastele edasise arengu üks peamisi võtmeküsimusi, ning seetõttu on vaja leida konkreetsed võimalused lennuühendust jätkata.
Miks ei võiks selle liini tarvis näiteks leida ökonoomsemaid ja töökindlamaid lennukeid kui praegu Estonian Airi kasutatavad Saabid. Samuti võiks mõelda mõne teise lennufirma kaasamisse, mille piletimüügisüsteem ühilduks Estonian Airi ja teiste lendudega Tallinnast.
Kindlasti on võimalik kaaluda mitmeid variante ja otsida lahendusi, kuidas oleks võimalik jätkata Tartu-Tallinna lennuühendust. Selleks ei piisa ainult lennuliini klientide soovist, vaid lahenduste leidmiseks peavad ühise laua taha istuma majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tartu linn, Estonian Air ja teised huvitatud osalised.
Ilma toimiva lennuühenduseta on Tartu määratud provintsistuma ja sellele pole mingit õigustust!
Samal teemal: Jüri Saar, Jaan Olmaru, Martin Pau, «Estonian Air lahkub Tartust», TPM 1.11; Kalmar Kurs, «Tartu õhuväravast ja Eesti Õhust», TPM 9.11, ja Allan Nõmmik, «Kuidas minna edasi?», TPM 12.11.