Anne noortekeskus kipub käest libisema

Noortekeskuse projekt sai suure surma ja ohverdustega eelmisel aastal valmis, äsja lõppes ehitushange. Ettevalmistustele on kulunud 100 000 euro ringis. Kuna ehitajad tahavad loodetust rohkem raha, on vägagi tõenäoline, et uuest majast tuleb suu puhtaks pühkida ja leppida vana maja remondiga.

Viiest pakkumisest kõige odavama teinud ehitusfirma tahaks töö eest saada pea kolm miljonit eurot, mis tähendaks linnale oodatust 300 000 euro võrra suuremat väljaminekut. Kui aga kontrollimisel peaks selguma, et pakkumine ei vasta linna esitatud nõudmistele, küsiks odavuselt järgmine ettevõte juba 3,3 miljonit eurot.

Üllatust ei olnud

Abilinnapea Argo Annuki sõnul ei tulnud küsitav summa tegelikult üllatusena, vaid on üsna täpselt see, mida prognoositi. Ehitushange otsustati siiski välja kuulutada väikest imet lootes: ehk on pärast CO2-projektide lõpetamist rohkem vabu ehitajaid ja hinnad langevad.

«Me ei ole küll puuduoleva osa katet linnavalitsusega veel arutanud, aga see võib tähendada, et Anne noortekeskus jääb sellest voorust realiseerimata,» kinnitas Annuk, et lisaraha leidmine võib olla liiga keeruline.

Volikogu lubas raha keskuse ehitamiseks juba 2008. aastal, tollal 25 miljonit krooni ehk 1,6 miljonit eurot, ülejäänu tuleb europrojektidest. Nüüd on linnavalitsuse otsustada, kas küsida volikogult raha juurde või panna projekt riiulile.

Linnavalitsus võtab ehitushanke arutamisele ilmselt järgmise nädala istungil ning kui otsustamine saadetakse edasi volikokku, selgub noortekeskuse saatus kuuendal detsembril.

Abilinnapea Tiia Teppani jutust selgub aga, et ajad ja mõtted on muutunud ning tegelikult võiks noortekeskus praegu ikkagi jääda sinna, kus see on. Esiteks on see kohalikele noortele heas kohas ja teiseks ei saaks tühja maja seisma jätta, see tuleb niikuinii korda teha.

Teppani arvates võiks kogu projektiga ka täiesti otsast alustada. Neli aastat tagasi oli tema sõnul kombeks projekteerida suuri paleesid, ent praegu on näha juba palju säästlikumaid ja otstarbekamaid maju. Ka uus maja – kui see tuleb – võiks olla lastesõbralik, väike, hubane ja muidugi odavam.

Ühe tulevikuplaanina tõi ta välja noortekeskuse võimaliku koostöö loomemajanduskeskusega.

Praeguse maja esmane mure on, et see ehitati lasteaiaks ega sobi noortekeskusele. Veel hullem on aga, et ehitamisest möödunud 40 aasta jooksul ei ole seal remondile kuigi palju kulutatud.

Nüüdseks kaks aastat Anne noortekeskuse juhi ametit pidanud ja terve selle aja uue maja nimel pidevalt tööd teinud Ahto Külvet ütles, et maja on nii halvas seisus, et ta ei suuda käigult meenutada midagi, mis toimiks täpselt nii, nagu peab.

«Seinad hallitavad, kanalisatsioon pritsib sisse, kui viisakalt öelda. Torud lõhkevad seintes, katus laseb läbi, aknad ei pea sooja,» rääkis Külvet. «Ma ei oska öelda midagi, mis oleks korras. Võibolla mõni pakettaken, mis on pandud viimase kümne aasta jooksul.» Ettekirjutusi on teinud nii päästeamet kui tehnilise järelevalve amet ning praegu käivad majas hädavajalikud elektritööd.

Suvel linnavalitsusele tehtud ettekandes toodi välja, et maja remondile kuluks umbkaudu sama suur summa kui uue ehitamisele – umbes 2,32 miljonit eurot, mille linn peaks ise maksma. Nipp on aga selles, et kapitaalremont ja selle kulud tahetakse jagada etappideks kuni 2024. aastani.

Külvet on aga üsna veendunud, et sellise plaani järgi pannakse keskus ühel hetkel lihtsalt kinni. «Pikaajaline restaureerimine ei lahenda probleeme, mis siin on,» kinnitas ta.

Küsimus on noortes

Direktor rõhutas ka, et ei tasu kinni hoida üksnes uue maja ideest ja pidada seda kõige tähtsamaks, vaid rääkida tuleks prioriteetidest. «Küsimus on selles, mis noortega Tartus toimub ja kui palju sellest hoolitakse või sellele mõeldakse,» arvas ta.

Annuk rääkis, et kui ehitus jääb ära, kulub 1,6 miljonit kiirelt peamiselt koolide-lasteaedade remondiks. «Neid ridasid on palju, kindlasti on kohti, milleks seda raha kasutada,» ütles abilinnapea.