Uus andmebaas õhutab ajalukku kaevumise huvi

EILI on lühend, mis tähendab Eesti isikuloolist indeksit. Selle esitluse ajaks laupäeval oli kogunenud 1 007 276 kirjet. Seda haldavasse, hooldavasse ja täiendavasse mittetulundusühingusse kuuluvad juhatuse liikmetena ajaloolased Fred Puss ja Markus Läll.

Nagu tartlane Fred Puss esitlusel ajalooarhiivis selgitas, tekkis tal mõte midagi sellist luua kümme aastat tagasi.

Ühtlasi märkis ta, et isikuandmeid koondava üldise registri mõte on üle 20 aasta vana. Seejärel andis ta sõna ajaloolasele Aldo Kalsile, kes on avaldanud aastal 1990 teatmiku «Eestikeelne elulooline teatmekirjandus».

Hiiglaslik register

Kaks kuud tagasi kasutuskõlblikuks saanud ja eelmise nädala lõpul avalikkusele esitletud EILI on saanud andmed Eestiga seotud raamatutest, andmebaasidest ja arhiivimaterjalidest. Indeks hõlbustab Fred Pussi sõnul ühe otsinguga leida konkreetse inimese andmeid ehk nõela heinakuhjast.

«Oma perekonna ajaloo uurijad võivad selle kaudu leida oma vanaisa eluloo üllatuslikult näiteks vabatahtlike tuletõrjujate leksikonist, vanaema pildi koolilõpetajate albumist, viiteid sugulaste heategudele ja kuritegudele,» märkis ta. «Teadlased leiavad siit andmeid uurimistööks ja ajakirjanikud viiteid artiklite jaoks.»

MTÜ Eesti Isikulooline Indeks on isemajandav asutus. Selle sissetulekud kujunevad annetustest ja projektitoetustest, peamiselt aga EILI kasutamise tasust.

Igaüks saab küll tasuta vaadata, kas teda huvitav isik on andmebaasis, kui aga on põhjust ja isu avada rohkem infot – näiteks viiteid lehekülgedele, kus on huvipakkuvat isikut nimetatud –, tuleb selleks kulutada punkte. Neid saab osta sealsamas veebilehel pankade vahendusel.

Miks on EILI kasutamine suuremas osas tasuline? «Selle ülalpidamine ja arendamine nõuab programmeerimistööd ja andmete pidev juurdesaamine andmesisestust,» ütles Fred Puss. «Kui me palkame kedagi andmeid sisestama ja programmeerima, siis saab see inimene töö eest palka. Aga tegu ei ole kasumit taotleva projektiga.»

On ka võimalik rakendada vabatahtlike abi ja nii hangitud EILI andmed on huvilistele tasuta. Samuti saab EILI kasutaja vahetada isiklikult koostatud nimekirju ja muid isikuandmebaase punktide vastu ning neid endale huvitava teema uurimiseks sealsamas kasutada.

Mille poolest erineb EILI tasuta kasutatavast otsingumootorist Google?

Fred Puss nimetas Google´i puhul võimalikke vigu, autoriõiguslikke probleeme ning eesti nimede sarnasust muu sõnavaraga. Kui näiteks otsida infot Google’ist kellegi kohta, kelle nimi on Rebane või Ilves, siis annab Google veebiviiteid ka  metsloomade kohta. Otsitud tulemuse väljasõelumiseks kulub väga palju aega.

EILIs on lisaks viiteid andmebaasidele, mis guugeldades välja ei tule. «Need on küll veebis olemas, kuid on Google´ile ligipääsu keelanud, aga meie kaudu saab siiski viiteid leida,» ütles Fred Puss.

Riigiarhivaar kiidab

«Eks aeg näita, kui vajalik on Eesti isikulooline indeks,» ütles riigiarhivaar Priit Pirsko. «Mulle tundub aga juba nüüd, et EILI iseloomustab väga kenasti neid suundumusi, mis viimastel aastatel on isikuandmete uurimisel ilmnenud.»

Riigiarhivaar tõi veebi tarvitamisest tekkinud arhiivinduse ja ajaloo huvi suurenemise näiteks fakti: võrreldes 2005. aastaga, kui rahvusarhiiv avas kõigile veebipõhise juurdepääsu, on nüüdseks arhiivi külastatavus kasvanud 25 korda. Praegu on 98 protsenti arhiivi külastustest veebipõhised.

EILI on riigiarhivaari sõnul ilus näide sellest, et nüüdsel ajal ei tee ainult üksikud uurijad arhiivides ajalugu.

Isikunimede register

• Eesti isikulooline indeks ehk EILI asub veebis aadressil www.nimed.ee.

• EILI on kõikehõlmav isikunimede register Eestiga seotud raamatute (leksikonid, memuaarid), andmebaaside ja arhiivimaterjalide kohta.