Siinse Tartu hakkide koondportree kirjutamiseks on võetud appi kirjanike looming. Võiks arvata, et selleks on portreteerija kulutanud nädalate kaupa aega. Aga ei!
Lõigud Tartu teemadega tekivad andmebaasi külili lugemisest
25. oktoober 2012, 22:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reporter ei pidanud eesti prosaistide ja poeetide enam kui 30 raamatut, milles on juttu Tartu hakkidest, ise üles otsima ja seejärel läbi lugema. Artikli aluseks võetud lõigud ja värsiread on välja pandud linnaraamatukogu andmebaasi «Tartu ilukirjanduses» (http://teele.luts.ee).
See huvitav netikoht on sündinud «ilusast mõttest esitleda Tartut ilukirjanduse kaudu: koondada tekste, kus on juttu Tartu kohtadest, inimestest, Tartuga seotud sündmustest, aga ka tabamata või tabatud Tartu vaimust või muust Tartule iseloomulikust, olgu see tudengid, hakid, aguliarhitektuur või kohvikud või hõng ...».
Nii on kirjas andmebaasi sissejuhatuses. Ja kui avada märksõnad, siis võib veenduda, et praegu on nende taha sisestatud 458 autori loomingut. Need on võetud 402 proosa- ja 221 luuleteosest ning 56 kogumikust. «Tartu ilukirjanduses» koondab praegu 1523 proosakatkendit, 526 luuletust ning 385 fotot.
Suure töö esimene avalikkusele esitlemine oli tänavu aprilli alguses raamatukogu 99. aastapäeval. Nagu rääkis projekti juht Katrin Raid, tuli vahepeal teha mõned vigade parandused.
Esitlus eelmisel reedel
Uus esitlus oli nüüdsete raamatukogupäevade sissejuhatuseks eelmisel reedel. Siiski ei ole «Tartu ilukirjanduses» lõplikult valmis, sest osa raamatuid ja ajakirju on lugemata, pealegi lisandub aina uusi.
Tartu linnaraamatukogu direktori Asko Tamme ideest alguse saanud andmebaasi heaks hakkas raamatukoguhoidja Reet Auksmann eesti ilukirjandust lugema seitse-kaheksa aastat tagasi.
Ta tegi algust väliseesti ja vanaraamatu osakonnas. «Vaatasin kogu eesti ilukirjanduse raamathaaval läbi ja kui märkasin sõna Tartu, võtsin raamatu koju ja lugesin läbi,» ütles Auksmann. «Hiljem kolisin üle laenutusosakonna juurde.»
Teenekale raamatukoguhoidjale meeldib lugeda kodus. «Ma loen külili, see on kõige mugavam asend. Vahepeal ikka istudes ka, eriti luulekogusid,» ütles ta.
Mõndagi on lugemata
Leidnud mõne Tartuga seotud kirjelduse, paneb ta lipiku raamatu vahele. Kui läheb kirjutamiseks, istub ta laua taha. Arvutisse toksib ta tekstid raamatukogus oma töökohal. Praeguseks on tal niimoodi läbi töötatud 3266 raamatut.
Mõndagi on veel lugemata. Lisaks aina ilmuvatele uutele teostele tuleb otsida Tartu ainest ajakirjadest, nagu Looming, Mana ja Tulimuld.
«Tänapäevases eesti kirjanduses on liiga palju seda, mis on kirjutatud raha või ma ei tea mille pärast,» ütles Reet Auksmann. «Mul ei ole midagi kirjutamise vastu, aga ma ei arva, et kõike peaks kõikidele avaldama. Järjest ilmub raamatuid, millest ei mäleta veidi aja pärast autorit ega pealkirja.»
Viimasest ajast on seevastu meeldivalt meelde jäänud Urmas Vadi «Tagasi Eestisse». Ja Andrus Kivirähki «Lood» – see küll Tartu-märksõnu Reet Auksmannile ei andnud, aga hea lugemine oli tema meelest küll.