Helmi Vals lubas mullu, oma saja esimesel sünnipäeval, et aasta pärast kohtume jälle. Kui Helmi Vals sõna andis, siis seda ta ka pidas.
Rätsepmeistri proual sai kaks aastat üle saja
20. oktoobril sai sünnipäevalapsel uus aastaring täis – saja teine!
Tütar Eve Veede oli oma emale just õpetanud, mida öelda, kui küsitakse, kui vana ta nüüd on. Külaliste saabumine tõi aga ärevuse hinge ja arv läks meelest.
«Õige jah, ma olen saja kahe aastane,» kordas ta tütre öeldut järele.
«Seda on isegi palju!»
Natukese aja pärast manitses ta oma 65-aastast last ehk Eve Veedet, et too külalistele kohvi valaks, ning palus, et temagi tooli lauale lähemale lükataks. Ja siis püüdis jõudumööda vestluses osaleda.
Tütar ütles, et tähelepanu on emale üsna meeltmööda. Oma uut sünnipäeva hakanud ta ootama kohe pärast seda, kui eelmine mööda sai.
Ja kuigi enamiku ajast veedab Helmi Vals pidžaamas ja hommikumantlis, nõudnud ta mõne aja eest ühel hommikul, et tütar talle kleidi selga paneks. Põhjenduseks seletas, et ta tahab teada, kas tal ikka on õiget kleiti selleks ajaks võtta, kui sünnipäev peaks tulema.
Siin lööb välja Helmi Valsi see iseloomujoon, mida varemgi oleme kirjeldanud. Nimelt on ta terve elu hinnanud häid kombeid ja käinud väga hästi riides, sest tema kadunud mees oli Tartu kuulus rätsepmeister Johannes Vals.
Eve Veede tuletab meelde, et ema on olnud ka nende pere ja terve suguvõsa suur asjaajaja. Kellele sugulastest on ta leidnud töökoha, kellele korteri või kellele sokutanud sobiva elukaaslase.
Nelikümmend aastat tagasi sai näiteks tütar Eve ise ka töökoha Pargi hotelli ikka tänu sellele, et ema oli linnauudistega hästi kursis, kuna ise töötas tol ajal Tartu hotellis korruse korrapidajana.
Lisaks tütrele, kelle juures Helmi Vals elab, on Helmil ka poeg Rein, kolm lapselast ja seitse lapselapselast. Ning terve hulk õe- ja vennalapsi, kes oma tädi kalliks peavad.