Noor maadleja rühib tippu

Eduka maadleja Tõnis Naaritsa poeg Madis sattuski Taani tänu isa sõbrale, füsiotera­peudile, maadlejale ja treenerile Toomas Proovelile, kes sealse klubiga õpingute käigus kontakte lõi. Et noormees jäi kaks aastat järjest tulemuste puudumise tõttu Audentese spordigümnaasiumi ukse taha, otsustas ta otsida teisi võimalusi.

Proovel oligi mees, kes pakkus noormehele võimalust Taani minna, et sealsed head maadlejad ja treenerid võtaksid ta enda hoole alla. Et Madis Naarits oli just põhikooli lõpetanud, tundus aeg paras.

Karmim distsipliin

Kuigi otsus tuli noore sportlase sõnul kergelt, oli tal siiski kahtlusi, kuidas ta võõrsil vastu peab. «Tahtsin maadelda ja plaan tundus hea, kuid 16-aastaselt on pere nii oluline, et vahel ikka võitlesin koduigatsusega,» rääkis ta ja lisas, et väike kartus oli tal ka kampa sulandumise ees. Kohapeal leidis ta siiski, et taanlased on heatahtlikumad kui eestlased.

Taani maadlustreeningud on Naaritsa arvates väsitavamad kui Eestis, sest kodus peetakse treeningutel palju pause ja puhatakse ning treenerid ei jälgi, kas käib pidev töö või hoopis viilimine. «Siin on distsipliin karm ja ei ole aega hingegi tõmmata,» rääkis ta 15-liikmelise noorterühma elust.

Trennis käib noormees esmaspäevast laupäevani, mõnikord kaks korda päevas, kui hommikut alustatakse kell kuus basseinis. «Päeva saab alustada värskena ja see on tore,» ütles Naarits varase ujumise kohta. Pühapäev on treeningutest vaba.

Klubis BK Thor on Naarits praegu ainus välismaalane. Tema järgi vaadatakse, kas alustada välismaalastega eraldi treeningurühma või oleks hoopis parem kõik kokku panna. Nii Naaritsa rühma kui ka klubi peatreener on Thor Hylle­gaard Pedersen.

Sport, kool ja töö

Lisaks maadlemisele käib noor sportlane kohalikus keskkoolis, õpib taani keelt ning kannab laiali lehti ja reklaame, et maksta perele, kes annab talle abi ja öömaja.

Kui keel selgem, tahab Naarits õppida kutsekoolis infotehnoloogiat, mis huvitab teda kiirelt areneva maailma pärast. «Plaan on õppida koolis ala selgeks, et saaks siin leiva lauale,» selgitas ta ja lisas, et peab reaalseks veeta Taanis veel kolm-neli aastat, et treenida ja õppida.

Kuigi tulevikule on veel vara mõelda, tunnistas ta, et tahaks maadlejana midagi suurt korda saata – olgu selleks siis maailmameistritiitel või koht olümpiamängudel. «Maadlusaeg on nii lühike osa minu elust, et selle ajaga tuleb midagi ära teha,» resümeeris ta.

Võib juhtuda, et Madis Naarits tuleb Eestisse võistlema ka järgmise aasta veebruaris täiskasvanute meistrivõistlustele, kuid kindlasti saab teda maadlemas näha juunioride meistrivõistlustel aprillis.

BK Thor

• Klubi 95 tegevusaasta jooksul on selle esindajad võitnud 223 Taani meistri tiitlit. Londoni olümpiamängudel oli klubi esindatud kahe maadlejaga – Håkån Nyblom (kaalukategoorias kuni 55 kg) ja Mark O. Madsen (kuni 74 kg) said mõlemad viienda koha.

Arvamus

Toomas Proovel
Maadleja, treener ja füsio­terapeut

Taanlasest treener ütles poisi kohta, et asja saab, aga ta peab selleks vaeva nägema. Algul võttis tal kohanemine ka ikka aega. Pidi tegema palju musta tööd, et tehnikat parandada.

See võimalus on tal niisugune, et lisaks maadlemisele omandaks ta ka hariduse, et tulevikus oleks tööd. Potentsiaali on meis kõigis, aga see, kui kaugele jõutakse, oleneb tahtmisest ja õigete valikute tegemisest.

Voldemar Press
SK Kalev/Englas maadlus­treener

Madis on väga rahulik poiss, vahel ehk isegi liiga rahulik, aga kreeka-rooma maadlus ei nõuagi nii palju agressiivsust kui poks või MMA.

Juba siis, kui ta veel Tartus treenis, oli tal väga hea distsipliin ja enesekontroll. Kuna maadlus on strateegiline ja iidne ala, millel on kandepinda ligi 170 riigis maailmas, on raske ennustada, kui suur võib olla tema tulevik.