Kas sügisel leitud konnakullestel on elulootust?

Vastab Tartu Ülikooli teadur, herpetoloog Riinu Rannap:

Kui tiik on varjuline, püsib veetemperatuur seal suvi läbi suhteliselt madal. Konnakulleste arengu kiirus sõltub aga otseselt veetemperatuurist ja nii ei pruugi nad jõuda normaalseks ajaks moonet läbida.

Teine võimalus on see, et kuna oli sademeterohke suvi ja vett tiikides küllaldaselt, võisid konnad sigida ka väga pika aja jooksul. Tulemus on sama – viimased kullesed ei pruugi jõuda moonet läbida. Ilmselt on need rohelise konna ehk tiigikonna kullesed.

Oletame, et need on rohelise konna kullesed. Kuna need konnad on üsna hilised kudejad, kas võib lausa olla, et kudemine on olnud alles juulis või hiljem? Või koeti nii-öelda õigel ajal, aga kulleste areng käis justkui aegluubis?

Oleneb mitmest asjaolust. Üleüldiselt oli suvi jahe. Kui veekogu on lisaks sellele puude-põõsaste varjus, on aeglane areng paratamatu. Aga kui tiik on päikesepaistes, võib ka olla, et ongi olnud hilised kudejad, kes kudesid alles augustis. Rohelised konnad on üldiselt üsna pika sigimisperioodiga.

Konna võib eksitada ka see, et kui ta kevadel võssa kasvanud tiiki tuleb, pole põõsad veel lehes ja tiik võib tunduda talle väga tore koht. Aga suveks tekib nii tugev vari, et vesi võib jääda peaaegu sama külmaks kui kaevuvesi.

Kas neil kullestel on elulootust või tähendab uksele koputav talv neile kindlat surma?

Tõenäoliselt tähendab. Edukaks talvitumiseks ei piisa ainult moonde läbimisest, konn peab saama ka maismaal piisavalt toituda, et oleks varu, mille toel talvituda. Nad on ju peidus vähemalt viis-kuus kuud.

Aga juhul, kui veekogu ei külmu lõpuni ... minul puudub kogemus, mis ütleks, et kulleste talvitumine võiks lõppeda edukalt. Ma kahtlen, kas neist elulooma saab.