Aasta lõpuks Vanemuise tänava ääres valmiv büroo- ja kortermaja teeb oma nutikate keskkonna- ja energiasäästlike lahendustega silmad ette enamikule viimastel aastatel Tartusse rajatud uusehitistele.
Targalt ehitatud maja kasutab ära ka vihmavee
16. oktoober 2012, 22:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitekt Andres Lunge projekteeritud hoone kuulub arvutifirma Kernel omanikele Priit Truusalule ja Raivo Laatsile. Mehed ostsid Vanemuise pargi nurka jääva krundi juba neliteist aastat tagasi ning pärast pikka planeerimist ja arhitektuurikonkurssi on viimane aasta kulunud Nordeconil maja ehitusele.
Üheksa korteri ja kolme büroopinnaga hoone jääb oma betoonist sammaste ehk püloonidega silma juba tänavapildis, kuid tõeliselt põnevaks teevad maja siiski hoonesse kavandatud keskkonnasäästlikud lahendused.
Vihmavesi WC-des
Näiteks katusele sadav vihmavesi jookseb mööda sammastesse peidetud torusid maa all asuvasse 13 kuupmeetri suurusesse hiigelmahutisse ning korterid kasutavad seda WC-des loputusveena.
«Saksamaal kasutatakse vihmavett ka pesumasinates, aga me veel natuke kõhkleme,» selgitas Truusalu ning pakkus arvutuste põhjal, et sajuvesi peaks katma kolmandiku WC-des vajalikust kogusest.
Kuna aga vihmavett ei tohi niisama linna kanalisatsioonitorustikku lasta, mõõdab maja sajuveekoguse ära ning elanikud maksavad Tartu Veevärgile kanaliseerimise hinnakirja järgi.
Ise reguleerid
Peale vihmavee kasutab moodne maja maksimaalselt ära kogu hoones toodetud soojuse. Selleks on igas korteris personaalse juhtimisega ventilatsiooniagregaat. «Ise reguleerid, kui kõvasti oma ruume ventileerid, aga kogu siseneva puhta välisõhu soojendab väljuv siseõhk,» lausus Truusalu.
«Juba arhitektuurikonkursi faasis tellisime Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudist arvutused ja kohe sai selgeks, mis on oluline. Näiteks aknad on väga olulised,» seletasid mehed ning näitasid krüptooniga täidetud pakettaknaid, mis peaksid olema tavaakendest palju soojapidavamad.
«Ehitusfüüsikat on siin nii palju, et endal hakkab ka juba juhe kokku jooksma,» tunnistas Truusalu, kuid tema näost oli näha, et tulemust oodatakse põnevusega. Seda enam, et Truusalu ja ka Laats plaanivad ise majja elama jääda. Ühise katuseterrassiga pea kahesaja ruutmeetri suurused korterid asuvad kõrvuti ning pakuvad suurepärast vaadet Vanemuise parki.
«Koht on ju luksuslik, siis peab olema ka korter,» muigas Laats ning nimetas eriliseks ka maa alla rajatud neljateistkümnekohalist autoparklat, kus pole manööverdamist segavaid tugiposte ning kuhu viib sõidukeid autolift.
Loa ootel
Kõige suuremat rahalist kokkuhoidu loodavad mehed põrandasse paigutatud küttesüsteemilt, mida hakkab toitma Fortum. «Fortum alguses küsis, et oot-oot, parandage oma andmeid. Siin on mingi viga, sest nii suurel majal ei saa olla nii väike küttekulu,» meenutas Truusalu.
Küttekulusid aitaks märkimisväärselt vähendada ka mainitud ventilatsioonisüsteem, mis kasutaks talvel soojendamiseks ja suvel jahutamiseks vähemalt viiekümne meetri sügavusele maapõue peidetud soojuspuurauke. Paraku pole uudset süsteemi veel rajama hakatud, sest vajalikku luba pole linn andnud.
«Linnaametnikud justkui kardavad, et äkki midagi juhtub ja parem mitte lubada,» viskas Truusalu kivi linnaametnike kapsaaeda ning ootab pikisilmi kevadel linna tellitud uuringu tulemusi.
Arendaja sõnul kardab linn, et ühele luba andes tekib Tartus soojuspuuraukude buum, aga keegi pole lugenud arvutusi, mis selline süsteem maksab. Nimelt tasub ülikallis küttesüsteem ennast ära alles kahekümne aastaga. Viimase teabe järgi peaks aga 1. novembriks valmiv uuring tooma arendajatele positiivseid sõnumeid.
«Töö pole veel sellises vormis, et võiksime tulemustest avalikult rääkida, aga esmase läbivaatuse järgi on Tartu linnas võimalik soojuspuurauke rajada,» kinnitas linna keskkonnateenistuse peaspetsialist Helve Arukask ning lisas, et kõik sõltub piirkonnast.
Kui soojuspuurauke tõesti lubatakse, kasvab meeste investeering hoonesse ligi kahe miljoni euroni ning seetõttu on ka kolme allesjäänud korteri ruutmeetri hind üsna krõbe – 2500 eurot. Kuid säästlik korter teenib ennast teistpidi tagasi.
«Tasuvus pole ehk õige sõna, aga küttekulud tulevad siin küll väga väikesed,» kinnitas Truusalu ning avaldas lootust, et jõulud saab vastu võtta juba uues kodus.